Rahavood on ettevõtte elujõu ja jätkusuutlikkuse näitajad. Suur viga oleks nende planeerimist alahinnata, kuid ootamatult paljud ettevõtted justnimelt seda teevad.

Tõsi, ettevõte saab ilma rahavoogusid planeerimata normaalselt eksisteerida, kuni tal on olemas piisav puhver. Tänapäeva ärikeskkond aga muutub kiiresti ja seetõttu võib halvasti korraldatud rahavoogude süsteem lõpetada ettevõtte tegevuse enneaegselt. Rahavoogude jälgimise ja planeerimise olulisus saab vahel ilmsiks alles siis, kui pole raha, et arveid tasuda. Seda võib juhtuda iga ettevõttega, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.

Mida saab mõõta, seda saab muuta

Ettevõtte ärimudeli üks olulisi mõõdikuid on rahajääk pangakontol päevade lõikes, mille alusel langetab juhtkond otsuseid (lugege lisaks rahavoogude planeerimisest).

Rahajääk pangakontol = eelmise perioodi rahajääk + raha sisse – raha välja

Mida annab rahavoogude planeerimine?

Rahavoogude planeerimine aitab üle elada äritegevuse madalperioodi või teha otsuseid, et kasutada n-ö vaba raha kõrgperioodil.

Juhile annab rahavoogude planeerimine hea ülevaate.

• Näed, millises projektis võivad tekkida negatiivsed rahavood.
• Näed, millal on vaja kaasata lisaraha.
• Näed, millal, kui palju ja kui pikalt saab “vaba” raha kasutada/investeerida.
• Saad vastuse küsimusele, kas astuda lepingusse või mitte – luues juhul, kui-stsenaariume.
• Näed, kas ja millal saab teha suuremaid väljamakseid (n. dividendid, investeeringud, jms.).

Kuidas ja millisel määral saab rahavoogu mõjutada?

Rahavoogude mõjutamine algab päris algusest ehk ettevõtte ärimudeli loomisega. Näiteks ehitavad paljud ettevõtted ärimudeli üles kuutasulisele teenusele, mis aitab rahavoogusid ühtlasemalt jaotada. Siiski pole kuutasuline teenus alati võimalik. Kui kliendilt tulevad suured laekumised ja harva, siis on juhtkonna ülesanne kaasata ärimudelisse näiteks finantspartner, kes aitab ettevõtte rahavoogusid ühtlasemaks muuta.

Ettevõtte juhtkond saab kliendiga lepingut sõlmides mõjutada rahavoogusid märkimisväärsel määral. Mõned ettevõtted modelleerivad rahavoogusid juba enne lepingu sõlmimist ja siis otsustavad, kas ja millistel tingimustel saab lepingusse minna. Projektijuhid saavad olulisi hankelepinguid sõlmides arvestada müügilepingute maksetähtaegadega.

Pärast lepingute sõlmimist projekti elluviimise faasis või teenust osutades on suhteliselt vähe võimalusi, et rahavoogusid mõjutada. Oluline on jälgimine – näiteks, selleks et koheselt võlgnikega tegeleda.

Kõige paremini hoitud saladus on see, et rahavoogusid saab kõige rohkem mõjutada planeerimisfaasis.

Pikaajalised prognoosid

Lisaks raamatupidamisdokumentidele (arved, mis pole veel makstud/laekunud) kaasatakse pikaajalise rahavoo planeerimisse prognoose või eelarvet. Prognoosimisega kaasnev probleem on see, et paljudel juhtudel muutuvad rahavood võrdlemisi subjektiivseks. Näiteks jäetakse pahatihti prognooside tegemine ainult finantsjuhi ülesandeks. Finantsjuhil aga ei pruugi olla neid teadmisi, mis on projekti- või tootejuhil, kes tunneb oma projekti palju paremini.

Seepärast, kui projektijuht haldab oma projekti rahavoogude prognoose, siis on need tunduvalt täpsemad ja põhjendatumad, kui finantsjuhi koostatud.

Finantsjuhi ülesandeks jääb sel juhul planeerida kogu ettevõttega seotud rahavood (käibemaks, laenud, investeeringud, dividendimaksed, vahel ka töötasudega seotud maksed).