Audiitortegevus on äriühingu üldjuhtimise ja valitsemise järel üheks peamistest vahenditest, mis aitab saavutada finantsstabiilsust. Audiitorkontrolliga hangitav kindlus vähendab väärkajastamise ohtu ja seega ka kulusid, mida peaks pankroti korral kandma nii ettevõtte osanikud kui ka ühiskond tervikuna. Audit on määrava tähtsusega usalduse ja turu usaldusväärsuse taastamisel. See aitab kaasa investorite kaitsele ja vähendab ettevõtjate kapitalikulusid.

Selle taustal on oluline rõhutada, et vandeaudiitoritel on oluline roll ning audiitorettevõtjatel on audiitortegevuse seadusega antud ülesanne teostada kohustuslikku auditit ja ülevaatust. See ülesanne vastab ühiskondliku rolli täitmisele, mis väljendub arvamuse avaldamises audiitorkontrollile allutatud üksuste finantsaruannete õigsuse ja õigluse kohta. Vandeaudiitori sõltumatuse kontseptsioon on auditikeskkonna vundamendiks.

Vandeaudiitori kutsetegevuse standardid

Rahvusvahelise arvestusekspertide föderatsiooni (IFAC) rahvusvaheline auditeerimise ja kindlustandvate töövõttude standardite komitee (IAASB) on välja töötanud rahvusvahelised auditeerimise standardid (ISA).

IAASB vaatas põhjalikult läbi ajavahemikul 2006–2009 rahvusvahelised auditeerimise standardid ning täpsustas neid. Täpsustatud rahvusvaheliste auditeerimise standardite alusel kehtestas Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalve nõukogu 15. septembril 2010. aastal rahvusvaheliste standardite alusel koostatud 44 vandeaudiitori kutsetegevuse standardit.

Nimetatud standardid on avaldatud siin. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on rahvusvahelised auditeerimise standardid juba vastu võtnud või vastu võtmas ning neid kohaldavad ka peamised audiitorühingute võrgustikud.

Eestis tuleb Audiitorkogu vandeaudiitori kutsetegevuse standardit kohaldada esimest korda 2010. majandusaasta kohta tehtava audiitorkontrolli käigus. Täpsustatud rahvusvahelisi auditeerimise standardeid võib pidada rangemaks mitmes valdkonnas, võrreldes kuni 2009. majandusaasta kohta teostatud auditite puhul kasutatud standardite või auditeerimiseeskirjaga.

Halduskoormuse vähendamine

Kuigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) saavad auditist kasu tänu finantsteabe suuremale usaldusväärsusele, on kindlaks tehtud, et kohustuslikud auditid on võimalik halduskoormuse allikas.

Seetõttu peab rahandusministeerium vajalikuks teha tõsiseid pingutusi, et luua VKEde audiitorkontrolliks soodsam keskkond. Nii on alates 2011. aasta 1. jaanuarist senise kohustusliku auditi kõrval uut liiki kohustuslik audiitorteenus – ülevaatus.

Ülevaatus on kohandatud VKEde vajadustele. Ülevaatuse korral teostavad vandeaudiitorid piiratud protseduure, et avastada veast või pettusest põhjustatud väärkajastamisi. Ülevaatust kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidest Eestis ja Šveits. Taani kaalub selle kasutuselevõttu.

Audit ja ülevaatus on kindlustandvad audiitorteenused. Auditi ja ülevaatuse kohustuse kriteeriumid (vt tabel 1) on sätestatud audiitortegevuse seaduse §-s 91 ja 92.

Täidetud peab olema 2 kriteeriumit 3-st	Audit	Ülevaatus
Müügitulu või tulu	> 2 000 000	> 1 000 000
Varad bilansipäeva seisuga	> 1 000 000	> 500 000
Keskmine töötajate arv	> 30	> 15
Täidetud peab olema 1 kriteerium 3-st	Audit	Ülevaatus
Müügitulu või tulu	> 6 000 000	> 3 000 000
Varad bilansipäeva seisuga	> 3 000 000	> 1 500 000
Keskmine töötajate arv	> 90	> 45

Tabel 1. Auditi ja ülevaatuse kriteeriumid (eurodes, inimest)

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Finantsaruannete auditi läbiviimisel on vandeaudiitori eesmärgiks omandada põhjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanded tervikuna on vabad kas pettusest või veast tingitud olulisest väärkajastamisest, võimaldades seega avaldada arvamust selle kohta, kas finantsaruanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga.

Audit annab põhjendatud kindluse. Auditi arvamus avaldatakse üldistavas jaatavas vormis, nt “meie arvates kajastavad finantsaruanded kõigis olulistes osades õieti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit”.

Finantsaruannete ülevaatuse eesmärk on võimaldada praktiseerijal teada anda, kas ta on täheldanud midagi, mis sunnib teda uskuma, et finantsaruanded ei ole koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga.

Ülevaatus annab piiratud kindluse. Ülevaatuse kokkuvõte avaldatakse üldistavas eitavas vormis, nt “me ei tuvastanud midagi, mis sunniks meid uskuma, et finantsaruanded ei kajasta kõigis olulistes osades õieti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit”.

Kutsetegevuse järelevalve avalikes huvides

Euroopas on audiitorühingute järelevalves keskne roll avalikku huvi järgival järelevalvesüsteemil. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu on audiitortegevuse seaduse alusel loodud Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks.

Järelevalvenõukogu liikmed on nimetatud Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Finantsinspektsiooni, Riigikontrolli ja Audiitorkogu esindajatest.

Audiitorkogu on omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning oma liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu on avalik-õiguslik juriidiline isik.