Mitmed vandeaudiitorid on Audiitorkogult küsinud, mida kujutab endast “juurpõhjuste analüüs” ja kuidas seda koostada, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Juurpõhjuste analüüsi käsitleb kvaliteedikontrolli korra § 25 lõige 2, mille kohaselt on juurpõhjus audiitorteenuse ebapiisava kvaliteedi algpõhjus(ed) või põhjusliku ahela, mis on tinginud audiitorteenuse ebapiisava kvaliteedi, algpõhjus(ed).

Kvaliteedikontrolli korra § 25 lõike 1 kohaselt on juurpõhjuste analüüs üks osa meetmetest, mis kujutavad endast kvaliteeti parandavate tegevuste kirjeldust koos nende rakendamise ajalise plaaniga.

Meetmete esitamise eesmärk kvaliteedikontrolli korra § 26 kohaselt on järelevalvesubjekti poolt rikkumisi põhjustanud juurpõhjuste analüüsi kaudu jõuda asjakohaste tegevuste abil kvaliteetselt osutatava audiitorteenuseni. Meetmete rakendamise kaudu tagab järelevalvesubjekt seaduse jt kohalduvate regulatsioonide, sh kutsetegevuse standardite nõuete järgimise ning selle, et edaspidi väljastatavad vandeaudiitori aruanded on asjakohased ning usaldusväärsed.

IFIAR-i (International Forum of Independent Audit Regulators) globaalse auditi kvaliteedi töögrupp on pidanud diskussioone nn Big 6 audiitorfirmadega juurpõhjuste analüüsi teemal, et julgustada neid edasi arendama oma juurpõhjuste analüüsimise protsessi ja seda globaalselt formaliseerima. Tehtud kokkuvõtted näitasid, et enamik tuvastatud juurpõhjuseid seondusid teadmistega või isikute käitumisega auditi läbiviimisel.

Juurpõhjuste analüüsi olemuse ja eesmärgi mõistmiseks on CEAOB liikmetest rahvuslikud regulaatorid kirjeldanud seda järgmiselt:

• juurpõhjuste analüüs:
  • on kasutusel paljudes tegevusvaldkondades ja on arenev valdkond auditi kutsetegevuses, kus see tüüpiliselt keskendub küsimusele, miks on auditis puudused esinenud;
  • on probleemide või sündmuste põhjuste tuvastamise protsess eesmärgiga takistada nende edaspidist tekkimist või toimumist. See tugineb edasiste probleemide ennetuse põhimõttel, et lihtsam on probleemi ära hoida kui selle tagajärgedega tegeleda;
  • viiakse läbi kvaliteedikontrolli käigus tehtud tähelepanekute sisendi põhjal ning sellise analüüsi tulemusena peaks valmima tegevusplaan kvaliteedi parandamiseks;
  • võib olla ka meede jätkuvaks kvaliteedi parandamiseks ja parima praktika loomiseks;
  • põhifookus on arendada auditi kvaliteedi jätkuvat paranemist läbi parema mõistmise, kuidas ja milliseid kvaliteeti parandavaid tegevusi rakendada.

Mõned näited juurpõhjuste analüüsi olemuse mõistmiseks

Kvaliteedikontrolli käigus on tehtud tähelepanek: olulise auditi riski osas on läbi viidud ebapiisavad auditiprotseduurid.

Võimalikud juurpõhjused oleksid:

• protseduuri läbi viinud auditimeeskonna liige ei mõistnud, mida täpselt oli tuvastatud riski adresseerimiseks vaja teha;
• auditi partner ei osalenud töövõtu planeerimisfaasis, sh ei osalenud auditi strateegia koostamisel;
• auditi partner ei monitoorinud töörühma tööd piisaval määral;
• auditi partner oli teiste tööülesannetega hõivatud, mistõttu ei saanud töörühmaga koos auditi kokkuvõtete tegemisel osaleda.

Veel näiteid juurpõhjustest

• Liialt kergekäeline klientide aktsepteerimine keskendudes käibe eesmärgile.
• Muutustega auditi ja/või finantsarvestuse standardites ei käida kaasas.
• Planeerimiskohtumisi ei peeta.
• Töövõtupartner näitab auditimeeskonna tegemiste suhtes vähe huvi üles.
• Uute klientide aktsepteerimine tekitab väljakutseid töövõttude läbiviimise võimekusele.
• Ebaselgus rollide ja vastutuse osas.
• Klientide keerukust ja töötajate sobivust võetakse ressursside rakendamisel ebapiisavalt arvesse.
• Paindumatus planeerimisel.
• Liigne vastutulelikkus kliendile sooviga häid suhteid hoida.
• Surve töö tähtajaks valmis jõuda on vähendanud töö kvaliteeti.
• Kartus klienti kaotada mõjutab käitumist.
• Kalduvus klienti liigselt usaldada.
• Suhtumine “formaalne dokumentatsioongi on juba piisav”.
• Aktsepteeritakse töövõtte, mille läbiviimiseks audiitorettevõtjal puudub audiitorettevõtjal asjakohane kompetents.