Finantsvaldkonnas on kiirete muutuste aeg. Mitte, et see oleks midagi uut – viimased 30 aastat on finantsvaldkond muudkui muutunud ja arenenud.

Ühes Eesti hiigeltehase raamatupidamisosakonnas töötas nõukogude aja lõpus üle saja raamatupidaja – terve majatäis. Siis võeti kasutusele raamatupidamisprogramm ja järele jäi neid kümme. Seejärel tulid internetipank, e-maksuamet, automaatsemad aastaaruanded, pangatehingute ja maksete failidena liigutamine. Osa raamatupidajaid lõi käega ja loobus, teised kohanesid ning arenesid.

Nüüdseks on levimas müügiarvete saatmine e-arvetena, ostuarvete ja tšekkide digiteerimine, internetipanga ning raamatupidamisprogrammi ühendamine, automaatne andmete saatmine äritarkvarast (nt e-poed, spetsiaalsed laoprogrammid) raamatupidamisprogrammi. Taas läheb osa raamatupidajaid muutustega kaasa, osa aga ei jaksa ega taha selliste teemadega tegeleda ja liigub mujale.

Kuidas me teiste riikidega võrreldes oleme hakkama saanud?

Eelnimetatud lihtsamad automatiseerimised, mis tunduvad meile juba elementaarsed ja mida rakendatakse järjest ka väiksemates ettevõtetes, ei ole siiski mujal (v.a Skandinaavias) veel ühtigi nii levinud.

Näiteks olid 2017. a USA Florida raamatupidajad vaimustunud Eestis arendatud ostuarvete haldusprogrammist ning end väga arenenud ja kõrgtehnoloogilise riigina positsioneerivas Singapuris ei olnud reaalselt võimalik ilma tšekiraamatuta toimetada, kuna kohalikud ettevõtted nõudsid tasumist tšekkides.

Raamatupidamises oleme alles esimesel tasemel – reeglite järgi toimetamine (uuenduslikes ettevõtetes kasutatakse juba tarkvararoboteid) -, aga minna on veel kaugele.

Tase	Sisu	Näited
Piiratud töökoha automatiseerimine	Inimese algatatud automatiseerimine, lihtsad reeglipõhised ülesanded ühe süsteemi piires (nt makrod)	Makrod, skriptid
Tarkvararobotid (RPA ehk robotic process automatisation)	Reeglipõhised, struktureeritud protsessid üle mitme süsteemi	RPA rakendused, nt andmete kandmine ühest programmist teise
Tõhusamad automatiseerimis- protsessid	Mitterutiinsete protsesside automatiseerimine	Pildist andmete väljalugemine ehk OCR, intelligentne dokumenditöötlus
Kognitiivne automatiseerimine	Imiteerib hulka protsesse ja on võimeline tegema otsuseid	Kõnetöötlus (natural language processing, NLP; chatbot’id)
Tehisintellekt	Imiteerib inimese käitumist ja õpib protsessi käigus	Masinõpe

Allikas: CGI Eesti

Aastaid on räägitud sellest, et raamatupidajad peaksid tegelema rohkem nõustamisega ja vähem rutiinse tööga. Nüüd oleme jõudnud ilmselt murrangulise ajani – automatiseerimine levib uskumatult kiiresti.

Millised on automatiseerimise trendid?

Kui eelnimetatud lihtsamad toimingud on tehtud (e-arvete saatmine ja vastuvõtmine, ostuarvete digiteerimine, pankade ja äriprogrammide sidumine raamatupidamisprogrammiga), siis järgmisena võib pakkuda kolme arengusuunda.

1. Tarkvararobotite kasutuselevõtt (RPA)

Kui töö on rutiinne ja seda saab algoritmina kirjeldada, siis kuulub ta automatiseerimisele (nt Flowit). Andmete kontrollimine, andmete kopeerimine ühest programmist teise, standardsete aruannete koostamine jne, seda kõike suudavad tarkvararobotid (RPA) juba praegu.

Raamatupidamises saab RPA-d kasutada näiteks järgmisteks tegevusteks:

• andmete edastamine ühest programmist teise, kui API ühendus ei ole võimalik. Üks kasutatavatest programmidest on kinnine või vanaaegne, aga protsess iseenesest on selgelt kirjeldatav;
• kahe programmi või ühe programmi erinevate moodulite vahel andmete võrdlemine;
• programmist raporti võtmine ja e-postiga edasisaatmine/pilve laadimine;
• meeldetuletuste saatmine;
• arvete genereerimine vastavalt saadud andmetele ja arvete väljasaatmine.

2. Aruandlusprogrammide kasutuselevõtt

Siiani on andmeanalüüs olnud suur projekt ja suurettevõtete pärusmaa (andmelaod ja kallid programmid). Nüüd muutub see lihtsamaks ja odavamaks. Erinevad analüüsid valmivad kiirelt, kui saata andmed äriprogrammist raamatupidamisprogrammi, kust saab kätte andmeraporti, mille analüüsiprogramm muudab lihtsalt mõistetavaks.

Kuna analüüsi tulemused on kättesaadavad laiemale ringile, on vaja järjest enam neid raamatupidajaid, kes suudavad valida õige andmeesitusformaadi, numbritest järeldusi teha ja neid ka kommenteerida.

3. Vajadus raamatupidamisbüroode efektiivsema juhtimise järele

Kui väikeste ettevõtete raamatupidamisega tegeldakse pea täielikult raamatupidamisbüroos, siis tasapisi liiguvad büroo teenuse kasutuse suunas ka seni ühte raamatupidajat palgal hoidnud ettevõtted.

Järjest lisandub e-residentide ettevõtteid. Viimastel andmetel on e-residendid asutanud Eestis juba pea viis tuhat ettevõtet ja nende arv kasvab. E-residendid vajavad palju enam nõustamist, nendega seotud teemad on keerulisemad, millest lähtub vajadus, et raamatupidamisbürood peavad kiiremini arenema ja olema paremini juhitud.

On olemas spetsiaalsed raamatupidamisbüroo töö juhtimiseks mõeldud programmid, mille üheks näiteks on UKU. Ajaarvestus, tööde planeerimine, klientide kasumlikkuse analüüs, töötajate efektiivsuse analüüs jne. Koos Eestis toimuva raamatupidamisbüroode konsolideerumisega hakatakse kindlasti ka neid rohkem kasutama.

Muud olulised arengud?

Lisaks nimetatud automatiseerimisteemadele mõjutavad Eesti raamatupidamismaastikku kindlasti ka järgmised trendid:

• üldine IT areng;
• erinevate programmide kasutamine, need vajavad õppimist ja korrektset kasutamist, karmistuvad turvanõuded;
• globaliseerumine;
• e-residendid, välisettevõtete filiaalid, kontsernide tütarettevõtted;
• kasvav regulatsioon ja riiklikud nõudmised;
• nõudmiste kasv. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad kohustused ja GDPR-reeglid;
• kasvav vajadus nõustamise ja täiendavate teenuste järele.

Eestis on palju 0,5-5 milj käibega ettevõtteid, kes vajavad märksa enamat kui tavafinantsraamatupidamine. Aga nad ei oska seda küsida ja raamatupidajad ei oska seda pakkuda. Raamatupidajatel peaks olema kõrge motivatsioon õppida finantsjuhtimist, sest see võimaldab küsida suuremat tasu kui tavaraamatupidamisteenuse eest. Siia alla kuuluvad eelarvestamine, kuluarvestus, rahavoogude planeerimine, juhtimisaruandlus, aruanded investoritele jne.

Kuidas raamatupidaja suudab nende nõudmistega kaasa minna?

Kindel on see, et raamatupidajate töö muutub lähiaastatel. Kes suudab, see kohaneb ja õpib juurde oskusi, mida robotid asendada ei suuda. Kes ei suuda kohaneda, see leiab mõne muu töö. Eestis on praegu suur tööjõupuudus, tööta ei jää keegi.

Kui töötad finantsvaldkonnas, on just nüüd õige aeg vaadata peeglisse ja teha üks väike enesevaatlus. Mida ma oskan? Mida ma peaksin juurde õppima? Kui hea suhtleja ma olen? Kas ma peaksin keelekursusele minema? Kas ma olen liiga kauaks ühele kohale jäänud?

Millised on uued nõudmised raamatupidajatele?

Eestis kutsekoja tehtud uuringu järgi väheneb vajadus eeskätt madalama ja keskmise tasemega rutiinset tööd tegevate spetsialistide järele ning hüppeliselt kasvab nõudlus andmeid analüüsida ja selgitada suutvate tippspetsialistide järele.

Kasvanud on nõudmised nii IT-võimekuse kui suhtlusoskuste järele ka kesktaseme raamatupidajatel puhul, rääkimata tippspetsialistidest. Automatiseerimine on ohtlik vaid neile, kes ei suuda või ei taha ajaga kaasas käia ja uusi oskusi õppida. Kes sellega hakkama saavad, neil avaneb võimalus tegeleda olulisema ja huvitava ning vähem rutiinse tööga.

Finantsvaldkonnas on tekkimas uus kasvav suund – data assurance ehk finantsosakonna inimene, kes vastutab erinevate programmide ühendamise ja andmete samasuse kontrollimise eest. Ta ei pea oskama programmeerida, aga peab suutma püstitada IT ülesandeid, – st just need andmed on vaja viia siit programmist sinna programmi, lisaks on vaja regulaarselt kontrollida nende vastavust, jne.

Raamatupidamisbüroodesse lisanduvad uute funktsioonidena kliendihaldus, kliendi onboarding, sisekoolitus ja töötajate onboarding, sotsiaalmeedia ja blogi kirjutamine (erialast pädevat sisu ikka lepinguliselt turundajalt sisse ei osta), üritustel esinemised, lisateenuste müük, lisateenuste osutamine jne. Kõik need vajavad täiendavaid oskusi ja teadmisi.

Raamatupidajale vajalikke oskusi võiks võrrelda knopkaga. Mitte kliendi või konkurendi torkamiseks, vaid et raamatupidajal peavad olema tugevad erialased oskused (nagu knopka teravik) ja hulk teadmisi naabervaldkondadest (knopka pea). On oluline mõista, mida teatakse ja mida mitte ning kuidas vajadusel abi leida.

Lisaks tekib majanduses juurde üha uusi ameteid, mida varem pole olnud – mitut eri liiki coach’id, äpidisainerid, droonioperaatorid, krüptovaluutadega tegelejad, kõikvõimalikud jagamismajanduses osalejad (Uber, AirBnB, Taxify), sotsiaalmeedia haldajad jne. Kindlasti on juba kümne aasta pärast olemas sellised ametid, millest praegu midagi ei teata. Nii finantsvaldkonnas kui mujal.

Mida peaksid erialaselt oskama?

Töö korraldamine

• Raamatupidajate tasemed, väljaõpe, kutseeksamid.
• Sisekontrolli nõuded tööjaotusele.
• Riskide hindamine, kindlustused.

Finantsarvestus

• Majandussündmuste kirjendamine ja dokumenteerimine.
• Põhivara arvestus, rendiarvestus.
• Finantsinvesteeringute kajastamine.
• Tootmise raamatupidamine.
• Laoarvestus.
• Äriühenduste kajastamine, ostuanalüüs ja firmaväärtus.
• Vara väärtuse testimine.
• Arendustegevuse kapitaliseerimine.
• Tuletisinstrumendid, hedging.
• Optsioonide arvestus.
• Krüptovaluutade arvestus.
• Aruannete koostamine.
  • IFRS aruanded,
  • konsolideeritud aruanded,
  • rahavoogude aruannete koostamine, sh konsolideeritud.
• Aruannete analüüsimine hinnangute andmiseks:
  • finantssuhtarvude kasutamine,
  • järelduste tegemine.

Maksuarvestus

• Maksudeklaratsioonide koostamine:
  • pöördkäibemaks,
  • VD.
• Rahvusvahelise tegevusega seotud maksuteemad:
  • mitteresidentidele tehtud maksete maksustamine,
  • ettevõtte registreerimine teistes EL riikides käibemaksu maksjaks või töötasumaksude maksjaks,
  • ettevõtte tulumaksu kinnipidamine,
  • püsiva tegevuskoha määramine, selle ärikasumi arvestamine ja maksustamine,
  • siirdehindade arvestus, dokumentatsiooni koostamine.

Juhtimisarvestus

• Kuluarvestus:
  • kuluarvestuse meetodid (klassikaline, ABC, target costing, lean ..);
  • kulude analüüs, otsused;
  • hinnakujundus.
• Eelarvestamine:
  • erinevad eelarvetüübid;
  • eelarve koostamise organiseerimine;
  • beyound budgeting;
  • majandusüksuse tegevuse analüüsimine.
• Juhtimisaruandlus:
  • graafilised aruanded;
  • KPI-d (kuidas valida, KPI-de puu, mitte-finants KPI).

Raamatupidajad saavad hästi hakkama tehingute kirjendamisega, aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamisega ehk ajaloo korrektse kajastamisega, kohustusliku töö osaga. Keerulisemad lood on analüüsimisega, eelarvestamisega ja kuluarvestusega. Tänapäeval ilma selleta kohe mitte kuidagi enam ei saa. Tegelikult saab küll, aga siis oled tavaraamatupidaja ja töötad kellegi alluvuses ning töötasu ei tõuse kunagi oluliselt üle keskmise taseme. Selliseid lihtsaid raamatupidaja töökohti jääb järjest vähemaks, sest rutiinse töö võtavad üle robotid.

Automatiseerida ei ole võimalik sellist tööd, mida on keeruline protseduurina kirjeldada ehk seda, mis nõuab kogemuste ja teadmiste professionaalset rakendamist konkreetsele olukorrale. Samuti ei saa automatiseerida suhtlusoskust ja teisi “pehmeid” oskusi.

Milliseid oskusi veel vajad?

Suhtlemisoskus

Raamatupidajad peavad suutma suhelda ettevõtte teiste osakondadega, kolleegidega, klientidega. Suhelda tuleb näost näkku, e-kirja teel kui ka telefonis, lisaks peab suutma teha erialaseid ettekandeid. Inimesed, kellega raamatupidaja suhtleb, ei pruugi olla sama võimekad numbritega, seega peab suutma esitada infot kergesti mõistetaval ja arusaadaval viisil.

Teenust pakkuvas ettevõttes tuleb hoida olemasolevaid kliente ja leida juurde uusi. Suurettevõttes tuleb täita teiste osakondade ja juhtide soove ning vajadusi. Mõlemal juhul tuleb kasuks suurepärane suhtlusoskus. Raamatupidaja võimed ilmnevad kliente kuulates ja nende vajadusi mõistes, olgu tegemist siis välis- või sisekliendiga.

Turundus

Teenuseosutajana tuleb tegeleda turundusega, hoida end pildil ja esitleda end eksperdina. Selleks tuleb õppida esinema ja osaleda üritustel, kus kliendid liiguvad. Tuleb kasutada sotsiaalmeediat, teha webinare ja Facebook live videosid.

Müügioskus

Müük professionaalsete teenuste valdkonnas tähendab arusaama kliendi vajadustest ja oskust pakkuda parimat lahendust, vajadusel teisi eksperte kaasates ning võimalikult kõrge hinna eest.

Kliendisuhtlus

Uued kliendid vajavad alguses rohkem tähelepanu. Nende sisseelamine tuleb muuta sujuvaks. Samuti peab olema kliendi edasise hoidmise programm, mis sisaldab nii tagasiside küsimist (ja selle kasutamist) kui ka pideva kontakti hoidmist.

Juriidilised teadmised

Regulatsioonide tundmine on üha olulisem. Tuleb orienteeruda ühelt poolt raamatupidamis- ja maksureeglites, aga samuti teadma ning täitma Rahapesu Andmebüroo nõudmisi ja GDPR reegleid. Kliendilepingud peavad olema korrektselt koostatud. Teenuse või kaubaga seotud lepinguid tuleb lugeda, et mõista nende sisu ja osata neid korrektselt kajastada.

IT-võimekus

Raamatupidaja ei pääse IT-valdkonnast – tuleb osata kasutada erinevaid raamatupidamisprogramme, palgaarvestusprogramme, laoarvestusprogramme ning Excelit väga heal tasemel. Lisaks tuleb tegeleda protsesside automatiseerimisega, erinevate programmide ühendamisega ja andmete vastavuse kontrollimisega. Head IT-oskused raamatupidamisvaldkonnas tõstavad konkurentsis kõrgele.

Ajajuhtimine

Ajajuhtimise süsteem on vajalik nii oma tööülesannete täitmiseks, klientidega kohtumiste korraldamiseks kui ka tähtaegadest kinnipidamise tarbeks. Edasi viivaks jõuks on võimekus jälgida tähtaegu ja oma ülesannete prioriteete ümber hinnata.

Organiseeritus tõestab teistele, et oled usaldusväärne, kompetentne ja saad oma tööga hakkama. Lisaks võimaldab see säilitada mõistlikku töö ja eraelu tasakaalu ning hoida end  igapäevaselt produktiivsena. Hea ajajuhtimise oskus võimaldab leida aega õppimiseks, uurimiseks, analüüsimiseks – olulisteks tegevusteks kiirete asjade kõrval.

Juhtimisoskus

Heaks juhiks olemine tähendab oskust toetada ja õpetada, teha end kättesaadavaks inimestele, kelle eest vastutad. Tasakaal peab valitsema ühelt poolt eeskujuks ja juhiks ning teisalt meeskonna liikmeks oleku vahel. See nõuab enesekindlust, kannatlikkust, delegeerimisoskust, mida ei olegi nii lihtne omandada.

Head juhid oskavad mõelda strateegiliselt ja koostada pikaajalisi plaane. Kuidas heaks juhiks saada? Selleks loe suurepäraste juhtide elulugusid, küsi oma eeskujudelt, mis nende arvates teeb juhist hea juhi. Kandideeri koolis või mõnes vabatahtlikus organisatsioonis juhi kohale, et juhtimisoskusi harjutada. Kaalu mõne juhtimiskursuse võtmist või mentori leidmist.

Juhile on oluline konsensuse saavutamine ja selleks pead suutma oma ideid teistele müüa ja lahkhelisid lahendada. See ei tähenda, et juhil peaks alati õigus olema või et ta oleks müügiinimene. Veenmisoskus on võime koguda usaldust ja ehitada suhteid. Teenust osutav raamatupidaja peab tihti oma kliente veenma, juhtidel tuleb oma alluvaid veenda koostööks ühiste eesmärkide saavutamise nimel.

Ärilised teadmised

Raamatupidajate ja teiste finantsvaldkonna professionaalide rollid laienevad. On oluline näha suurt pilti ja mõista, kuidas sinu roll mõjutab ülejäänud ettevõtet. Tuleb aru saada, kus paikneb turul konkreetne ettevõte, kuidas mõjutavad tema positsiooni majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised muutused ning kuidas need võivad edasi areneda.

Rahvusvaheline töökogemus, erinevate kultuuride tundmine ja keelteoskus

Need on nõutavad ja kõrgelt hinnatud oskused, kui tahta töötada rahvusvahelises ettevõttes või ettevõttes, mis tegutseb välisturgudel. Jäädes väga Eesti-keskseks, piirad oma arenguvõimalusi.

Kohanemisvõimelisus ja paindlikkus

Raamatupidajad, kes suudavad vastu võtta väljakutseid ja minna efektiivselt kaasa muutustega töökeskkonnas, on igas ettevõttes väärtuslikud töötajad.

Kergelt kohanevad inimesed õpivad ja arenevad kiiremini, sest nad näevad väljakutsetes võimalust õppida uusi oskusi ja neid proovile panna. Ära karda, vaid hinda muutust, õpi sellest maksimaalselt. Info kiire ja tõhus omandamine – aruannete, lepingute ja andmete läbitöötamine, projektijuhtimine, kohtumised uute inimestega – on oluline osa sinu päevakavast. Kuigi muutustega kursisolek nõuab pingutust, pälvib see kolleegide tähelepanu, tunnustuse ja usalduse.

Analüütilisus ja kriitiline mõtlemine

Raamatupidaja peab suutma lugeda, võrrelda ja tõlgendada numbreid ning andmeid.
Kui vaatad Exceli tabelit, kas näed vaid numbreid või ka lugu nende taga? Mustrite ja trendide nägemine ning strateegiate arendamine nõuab kriitilist mõtlemist. Kliendile pikaajalise finantsplaani koostamine samuti. See on oskus, mis areneb koos kogemustega. Mõtlemine raamist väljas aitab leida uusi lahendusi.

Ausus ja usaldusväärsus

Ausus ja usaldusväärsus on finantsvaldkonnas väga hinnatud ja nõutud omadused. Raamatupidajad on enamasti uhked oma kõrgete eetiliste standardite üle. Samas peab seda ka välja näitama – olema läbipaistev, tehes otsuseid ja andes nõu. See teeb tiimitöö kergemaks ja aitab luua koostöövõimelist ning lugupidavat keskkonda. Usaldus on omamoodi valuuta, kõrgem usaldusväärsus toob endaga kaasa rohkem võimalusi. Usaldusväärsuse kasvatamisega laod aluse oma tulevikule.

Raamatupidajad töötavad igapäevaselt konfidentsiaalse informatsiooniga, mis tähendab usalduslikkuse säilitamist ja info sattumise vältimist väljapoole.

Entusiasm ja algatusvõime

Personalivärbajad hindavad kõrgelt entusiasmi. Võime tuua meeskonda positiivset energiat ja uskuda oma töö vajalikkusesse on nakkav.

Algatusvõime on hädavajalik omadus. See tõestab, et suudad iseseisvalt töötada ja otsuseid langetada, seada ise endale tähtaegu. Vastutasuks saad suurema vastutuse. Selle omaduse arendamine on oluline, kui on soov tulevikus hakata ettevõtjaks.

Vastupidavus ja töökus

Võimekus tõsiselt tööd rügada on kindlasti soovitatav. Enese ülestöötamine ei pruugi olla kerge. Võime tähtaegadest kinni pidada, balansseerida erinevate osapoolte soovide vahel ja jääda seejuures positiivseks ei tohiks olla üllatuseks.

Probleemide lahendamise oskus ja loomingulisus

Suurepärastest tehnilistest teadmistest üksi ei piisa, vahel peab suutma lahendada ka kompleksseid probleeme – olgu see kontserni finantsstruktuuri ülesehitamine või maksuprobleemi lahendamine. Toimetulek keeruliste teemadega vaid kiirendab karjääri. Suurepärased raamatupidajad on loomingulised. Nad suudavad mõelda raamist väljas ja leida probleemidele värskeid lahendusi.

Kus seda õppida?

Magistriprogrammid

Finantsjuhtimise magistriprogrammid on olemas nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis, EBS-s on finantsjuhi arenguprogramm.

ACCA/CIMA

Kui soovid professionaalseid teadmisi tõeliselt täiendada, siis tasuks valida rahvusvahelised programmid.

ACCA on rohkem finantsraamatupidamise keskne ja väga hea tasemega. ACCA eeliseks on, et eksameid saab sooritada ka Eestis.

CIMA on rohkem juhtimisarvestuse keskne. Et selles valdkonnas on vajadus töötajate järele suur, tasub seda kaaluda.

---

Kui praegu ei jaksa suurt programmi ette võtta, siis on võimaluseks tulla ka Krista Teearu korraldatavasse Raamatupidajate Profiklubisse. Profiklubi võimaldab sul end järjepidevalt arendada, suhelda teiste kogenud raamatupidajatega ja saada vajadusel abi keerulistes küsimustes. Kuutasu sisaldab nii erialaseid kui ka üldiseid ettevõtlusalaseid õppematerjale.