Aasta alguses avaldasime üleskutse, et aidata kaasa Tallinna tehnikaülikooli ärinduse õppekava tudengi Kadi Vinglase bakalaureusetöö valmimisele, mille teema oli “Tehnoloogia mõju raamatupidajate tööle ning raamatupidajate valmisolek tulevasteks muutusteks”.
Kadi Vinglase töö eesmärk oli selgitada välja, kuidas mõjutab raamatupidajate tööd tehnoloogia ja selle areng ning nende valmisolek tulevasteks muutusteks, mis ootab arvestusala valdkonda ees.
Raamatupidamine sai alguse ligi 10 000 aastat tagasi Lähis-Idast ning on läbinud palju erinevaid etappe jõudmaks aastasse 2020. Tähelepanuväärseid sündmusi sellel teekonnal on olnud palju, nagu näiteks e.m.a esimene arendatud kirjatüüp hieroglüüfid ning kasutusele võetud metallraha, kuid ka uuemad sündmused, nagu kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt ning raamatupidamise üleviimine paberilt arvutisse.
Aastal 2020 ei saa enam olukorra iseloomustamiseks kasutada Pareto printsiipi, mis tähendaks, et raamatupidajad peavad tegelema sageli suurema osa oma päevast ülesannetega, mis on kokkuvõtvalt väikese tähtsusega. Autori läbiviidud küsitluse tulemuste põhjal võib väita, et raamatupidajad selle väitega pigem ei nõustu ning tehnoloogia abil saab suur osa rutiinsetest tegevustest tehtud.
Tehnoloogia on 21. sajandil paratamatu elu osa ning selle areng mõjutab ka raamatupidajate tööd iga päev. Seda kinnitas ka autori läbi viidud uuring, kus 95% 217 vastajast kinnitas, et on tundnud tehnoloogia arenguga kaasnevat mõju nende igapäevatööle. Küsimustikule vastajad hindasid dokumentide digitaliseerimise, pangaliidese, e-arvete, masin-masin liidese ning pilvetarkvara mõju nende igapäevatööle pigem kõrgeks. Raamatupidajad tunnevad, et tehnoloogia on nende tööd palju muutnud ning teeb seda ka edasi.
Areng tehnoloogias on positiivne, kuna järjest rohkem jääb raamatupidajate töös vähemaks rutiinseid tegevusi ning seda just tänu tehnoloogiale. Siiski, väheneva töömahu tõttu on tulevikus vaja vähem selle ameti esindajaid. Võib juhtuda, et ligi kolmandikku raamatupidajaid ei ole enam vaja, puudutades pigem neid, kellel on madalam kvalifikatsioonitase ja kes on teinud rutiinsemaid tööülesandeid. Raamatupidajad ise ei usu, et amet tulevikus ära kaob, kuid on kindlad, et roll muutub. Paljud olid arvamusel, et tehnoloogia raamatupidajat asendada ei suuda, kuid on oluline inimese ja tehnoloogia koostöö.
Tehes igapäevaselt koostööd erinevate programmidega, peavad raamatupidajad mõistma, kuidas kood programmis toimib. See ei tähenda, et raamatupidajast saab programmeerija, vaid toimuma peab inimese ja tehnoloogia vaheline koostöö. Arvuti on võimeline tegema palju tööd ära, kuid selle taga istuv inimene peab pidevalt jälgima ja oskama kindlaks teha, kui mõni viga esineb. Vea esinedes tuleb see infotehnoloogidele selgeks teha, seega on oluline oskus suhelda ja end väljendada. Kuna arvuti võtab suure osa raamatupidaja tööst enda peale, siis on tal rohkem aega analüüsida andmeid ja anda juhile nõu. Ta peab oskama end esitleda ja oma väiteid faktidega toetada, mõeldes sealjuures kriitiliselt, osata läbirääkida ja mõista psühholoogiat. Tulevikus on pehmed oskused infotehnoloogilistest teadmistest palju olulisemad.
Aastal 2020 saab Eestis õppida seitsmel õppekaval, millel on rõhku pandud majandusarvestusele. Nendest viis on kõrghariduse esimesel astmel ning kaks magistriõppes. Kõik õppekavad toetavad vähemal või rohkemal määral teadmisi infosüsteemidest ning andmete analüüsimisest. Rakenduskõrgkoolid panevad rõhku ka inimeste pehmete oskuste arendamisele. Ülikoolides saab pehmeid oskusi samuti arendada, kuid seda vähemal määral ning magistriõppes üldse mitte.
Tehnoloogia mõju raamatupidajate tööle on olnud suur ning areng mõjutab seda ka edasi. Raamatupidaja amet ei kao küll ära, kuid muutub selle roll ettevõttes. Temast saab juhi parem käsi ning ta peab olema kompetentne pehmetes oskustes. Kuigi raamatupidaja ei pea ise programmeerima, peab ta mõistma tarkvara toimimist ja oskama tuvastada selle poolt tehtud vigu.
Praegu töötavad raamatupidajad on tulevikuks valmis, kuna nad on teadlikud sellest, et muutused on tulemas. Kuigi uuringu tulemustest selgus, et teadmised praegu veel vähem raamatupidamises kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest on vähesed, osatakse tehnoloogia edasist mõju oma tööle oodata. Samuti on positiivseks asjaoluks ka veel see, et uuringus osalenud tunnevad end pigem kompetentselt erinevate tulevikus vajaminevate tegevuste puhul. Raamatupidajad, kes tahavad tulevikus oma töökohal jätkata, peavad olema avatud muutustele, panema rõhku pehmete oskuste arendamisele ning tundma huvi infotehnoloogia vastu.
