8. märtsil 2010. a jõustunud uus audiitortegevuse seadus (AudS) annab väikeettevõtjatele võimaluse asendada juhtkonnale ja ühingule liiga koormavaks osutuda võiva raamatupidamise aastaaruande auditi vähem ajamahuka ja odavama ülevaatusega.

Kuidas otsustada kas tellida audit või ülevaatus?

Juhul kui ühingul on võimalik valida auditi ja ülevaatuse vahel, on oluline mõista nende kahe sarnase eesmärgiga, kuid siiski oluliselt erineva sisuga teenuse olemust.

Nii audit kui ka ülevaatus suurendavad finantsaruannete usaldusväärsust. Samas on auditiga antav kindlustunne oluliselt suurem kui ülevaatuse puhul.

Audit

Auditi käigus saavutatakse finantsaruannete suhtes mahukate auditiprotseduuride sooritamise kaudu suurem kindlustunne. Muu hulgas hõlmavad auditi protseduurid:

Kuna auditistandardite kohaselt on auditeeritava üksuse väliste tõendite väärtus suurem kui sisemiselt genereeritud tõenditel, siis tehakse saldokinnituse ja muid päringuid, et suurendada audiitori kindlustunnet.

Piisava kindlustunde saavutamisel väljastab audiitor auditi tulemusena finantsaruannete kohta positiivses vormis kinnituse (nt meie arvates kajastab lisatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt…).

Kõikide standardites nõutud audiitori aruande väljastamise eelduseks olevate tõendite hankimine muudab aga auditi ajamahukaks ja teenuse ostjale kalliks.

Kuna paljude finantsaruannete puhul on avalik huvi aruannete vastu väike ning suured kulutused aruannete usaldusväärsuse tõstmiseks põhjendamatud, on välja töötatud piiratud kindlustunde andmisele suunatud audiitori töövõtu vorm ehk ülevaatus.

Ülevaatus

Ülevaatuse käigus saavutatakse finantsaruannete suhtes piisav kindlustunne, mis on väiksem kui auditi käigus saavutatav.

Ülevaatuse standardite kohane madalama taseme kindlustunne saavutatakse läbi piiratud protseduuride, mis hõlmavad eeskätt analüütilisi kontrolliprotseduure ja päringuid.

Ülevaatuse eesmärgiks ei ole niivõrd leida tõendusmaterjal kõikide aruannetes esitatud oluliste andmete kohta, vaid pigem veenduda selles, et puuduvad asjaolud, mis viitaksid vigadele aruannetes esitatud andmetes.

Ülevaatuse tulemusel antakse finantsaruannete kohta negatiivses vormis kinnitus (nt me ei täheldanud asjaolusid, mis sunniks meid uskuma…).

Millal saab ülevaatust kasutada?

Raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse tellimine on mõttekas, kui puudub auditikohustus. Esmalt tuleb kontrollida, kas audit on raamatupidamiskohustuslasele seaduse alusel kohustuslik või võib selle asendada ülevaatusega.

Audit on igal juhul kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle:

• raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
  • müügitulu või tulu 2 000 000 eurot,
  • varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot,
  • keskmine töötajate arv 30 inimest;
• kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
  • müügitulu või tulu 6 000 000 eurot,
  • varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot,
  • keskmine töötajate arv 90 inimest.

Kui auditi kohustuse piirmäärad on täitmata, siis rakendub kas ülevaatuse kohustus või puudub kohustus aastaaruannet kontrollida.

Silmas tuleb pidada, et näiteks aktsiaseltsidele ning äriühingutele, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, on audit kohustuslik. Lisaks esineb veel mitmeid erijuhte, kus auditi tellimine on kohustuslik (AudS § 91).

Olukorras, kus audit ei ole seaduse alusel kohustuslik, tuleks järgmise sammuna kontrollida, kas raamatupidamiskohuslasel lasub lepinguline kohustus auditit tellida. Tihti võib auditi kohustus tuleneda ka laenulepingutest, osanike kokkuleppest või muust lepingust.

Millal võiks ülevaatust kasutada?

Kui puudub igasugune kohustus auditit tellida, siis tuleks hinnata, kes on raamatupidamiskohustuslase koostatavate finantsaruannete lugejad ja millised on nende ootused aruannete usaldusväärsusele.

Väikeettevõtte puhul võib ettevõtteväliste osapoolte huvi olla aruannete vastu äärmiselt piiratud ning sellisel juhul kasutaks juhtkond ja omanikud auditit eeskätt iseenda kindlustunde suurendamiseks.

Kui juhtkond ja omanikud ei pea auditile raha kulutamist kindlustunde saamiseks ratsionaalseks, tuleks kaaluda auditi asendamist odavama ülevaatusega.

Enne lõpliku otsuse tegemist peaks juhtkond suunama pilgu korraks tulevikku ja hindama, millised on ettevõtte vajadused lähiaastate perspektiivis.

Üleminek ülevaatuse kasutamisele on mõttekas eeskätt, kui lähiajal ei nähta ette auditi tellimise vajadust.

Kui lähitulevikus on vaja uuesti üle minna auditeerimisele, siis võib ajutine ülevaatuse kasutamine kulusid hoopis paisutada ning tekitada ülevaatuse läbinud andmete uuesti auditeerimise vajaduse, kuna ülevaatuse läbinud (kuid auditeerimata) bilanssi on vaja kasutada auditeeritava majandusaasta algbilansina.

Seisuga 20.05.2011 tegi toimetus paranduse 16. lõigus. Seoses küsimustega, missugusel viitel põhineb kohustusliku auditi nõue vähemalt 25 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingutele, esitasime autorile täpsustava küsimuse ja saime vastuse, et märgitud nõue kaotati äriseadustiku muudatustega 2010. aastal ja oli artiklist ekslikult eemaldamata jäänud. Seega on algne tekst: “Silmas tuleb pidada, et aktsiaseltside ja vähemalt 25 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingutel on audit kohustuslik. Lisaks esineb veel mitmeid erijuhte, kus auditi tellimine on kohustuslik.” asendatud järgmisega: “Silmas tuleb pidada, et näiteks aktsiaseltsidele ning äriühingutele, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, on audit kohustuslik. Lisaks esineb veel mitmeid erijuhte, kus auditi tellimine on kohustuslik (AudS § 91).”