17. augustil 2010 avaldasid Rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) ja USA Raamatupidamisstandardite nõukogu (FASB) ühiselt standardi muutmise projekti rendiarvestuse kohta (IAS 17). Projekt lõpetab vahe tegemise kasutus- ja kapitalirendil ning tutvustab rentnikele ja rendileandjatele uut arvestusmudelit.

Liisinguid ei lubata enam kajastada bilansiväliste finantseeringutena ja kõik rendilepingud tuleks kajastada hoopis varade või kohustustena. Muudatusi rendiarvestuse mudelis pole toimunud juba aastaid ning kehtiv arvestus on olnud suure kriitika märklauaks.

Peamine etteheide kehtivale korrale on see, et rendilepingute liigitamist määravad reeglid toetuvad subjektiivsetele hinnangutele, mis võivad viia sarnaste tehingute vägagi erinevale kajastamisele, mis omakorda põhjustab andmete võrreldamatust ning olukordi, kus ettevõtte peamised varad ei kajastu bilansis.

Rentide kajastamine rentniku arvestuses

Rendilepingute kajastamine rentniku aruannetes põhineb kasutusõiguse põhimõttel. Rendisuhte alguses omandab rentnik õiguse kasutada vara kindla perioodi jooksul ning selle peegelduseks kajastab rentnik oma raamatupidamises vara ning kohustuse, kuna peab tasuma vara kasutamise eest rendimakseid.

Väljapakutud mudel erineb hetkel kehtivast rendiarvestuse mudelist, kus rentnik kajastab õigust renditud vara kasutada, kajastades olenevalt rendi tingimustest kas vara ja kohustuse (kapitalirent) või täitmisele kuuluva lepingu (kasutusrent). Uue lähenemise puhul “rendilepingute liigitamist” enam ei eksisteeri.

Muudatus võib mõjutada peamisi ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutatavaid suhtarve. Varade ja kohustuste suurenemise tulemuseks võivad olla väiksemad käibekordajad, väiksem omakapitalirentaablus ning omakapitali võlasiduvuse näitaja suurenemine, mis võib mõjutada edasisi laenuvõimalusi ning laenulepingutes sätestatud kohustuste ja piirangute täitmist.

Liisingukohustuse puhul võetakse arvesse hinnangud tingimuslike rentide, garanteeritud jääkväärtuste ja uuendamisõiguste kohta. Tingimuslike rentide arvessevõtmine tähendab olulist muudatust võrreldes hetkel kehtiva rendiarvestusega, mille puhul tingimuslikke rente rendimaksete miinimumsumma arvutusse ei kaasatud.

Vajadus võtta arvesse erinevaid stsenaariumeid ja tõenäosusi, mille aluseks olev informatsioon võib lepingute lõikes oluliselt erineda, võib muuta selle nõude paljude ettevõtete jaoks aja- ning rahakulukaks.

Rentide kajastamine rendileandja arvestuses

Projekt pakub rendileandjale kaht alternatiivset lähenemist:

Mudeli valik põhineb sellel, kas alusvaraga seotud riskid ja hüved jäävad rendileandjale või mitte. Rendileandja, kes säilitab alusvaraga seotud riskid ja hüved, kasutab tegutsemiskohustuse meetodit, vastasel korral kajastamise lõpetamise meetodit. Mudeli valik tehakse rendi alguses ning hiljem seda enam ümber ei hinnata.

Soovituslikud üleminekutingimused nõuavad ka juba olemasolevate liisingute kajastamise muutmist.

Need kaks meetodit peaksid järgima rendileandja ärimudelit. Rendileandja, kelle ärimudel on peamiselt alusvarade valitsemiselt (juhtimiselt) tulude teenimine (ehk peamine risk on varaga seonduv risk), rakendab tegutsemiskohustuse meetodit (ehk rendileandja, kes rendib vara selle vara kasuliku eluea jooksul välja mitmele erinevale rentnikule või kes müüb vara rendiperioodi lõpul).

Vastupidisel juhul, kui rendileandja ärimudeliks on rentida vara selle kasuliku eluea jooksul ühele osapoolele selliselt, et peamine risk on krediidirisk, kasutatakse kajastamise lõpetamise meetodit. Sellegipoolest on kasutatava mudeli väljavalimisel vajalik hoolikalt analüüsida kõiki fakte ja asjaolusid.

Tegutsemiskohustuse meetod

Tegutsemiskohustuse meetodi põhjal on rendileandjal tegutsemiskohustus lubada vara kasutamine rendiperioodi jooksul. Rendileandja kajastab rendi alguses rendikohustuse, mis on võrdne eeldatavate rendimaksete nüüdisväärtusega ning vara summas, mis on võrdne rendimaksete nüüdisväärtusega, mis sisaldab ka esialgseid diskonteeritud otsekulusid.

Rendileandja alusvara oma bilansist ei eemalda. Rendinõude esialgne hindamine liisingu alguses põhineb pikimal võimalikul rendiperioodil, mille esinemise tõenäosus on suurem kui selle mitteesinemine ning see määratakse kindlaks eeldatava tulemuse mudeli abil.

Edaspidi kajastatakse liisingunõuet soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Liisinguandja peab jääkväärtuse igal bilansipäeval ümber hindama juhul, kui esineb muutusi faktides või asjaoludes, mis viitab kajastatud rendinõude summa olulisele muutusele. Kui selline muutus eksisteerib, hinnatakse ümber hinnanguline rendiperioodi pikkus, eeldatavad tingimusliku rendi maksed ning jääkväärtuse garantiid, mida on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata.

Muutused rendiperioodi pikkuses väljenduvad rendinõude ning rendikohustuse korrigeerimisena. Muutused hinnangulistes rendimaksetes kajastatakse kasumiaruandes.

Kajastamise lõpetamise meetod

Kajastamise lõpetamise meetodi alusel on tegutsemiskohustuseks vara toimetamine rendi alguses liisinguvõtjale.

Rendileandja kajastab vara kui õiguse saada rendimakseid ning eemaldab osa alusvara jääkväärtusest oma bilansist ja jätab oma bilanssi selle osa vara jääkväärtusest, mis esindab rendileandja õigusi, mis ei kandunud üle. Lisaks sellele kajastab rendileandja liisingu alguses renditulu, mis kujutab endast rendimakse nüüdisväärtust ja rendikulu, mis kujutab endast kajastamata jäetud osa soetusmaksumust.

Soovituslikud üleminekutingimused nõuavad ka juba olemasolevate liisingute kajastamise muutmist.

Kuigi uus rendiarvestuse standard ei jõustu eeldatavasti enne 1. jaanuari 2013, peaksid rentnikud ja rendileandjad enne uute pikaajaliste lepingute sõlmimist võtma arvesse ettepanekute võimalikke mõjusid juba olemasolevatele liisingutele ning seda, kuidas kavandatud muudatused võivad liisingute struktuuri muuta.

Lisaks sellele ei peegelda jõustumise kuupäev tingimata hetke, mil ettevõtted peaksid hakkama uusi reegleid rakendama, kuna üleminekutingimuste kohaselt tuleb uusi reegleid rakendada alates esimese aastaaruandes esitatud võrdlusandmete perioodi algusest.

Seetõttu on oluline, et ettevõtted hakkaksid juba täna mõtlema sellele, kuidas need soovitused võivad mõjutada finantsaruandeid ning võtma arvesse, kas on vaja teha muudatusi liisingute struktuuris, ettevõtte tegevuse hindamise mudelis või laenudega seotud kohustustes või piirangutes.

Projekti kommenteerimise periood lõpeb 15. detsembril 2010 ning lõpliku standardi eeldatav avaldamisaeg on juuni 2011. Uue käsitluse jõustumise kuupäeva standardi muutmise projekt ei täpsusta.