Töötaja küsib, kas tööandja võib maksmisega viivitada?
Vanas palgaseaduses oli paragrahv 29 – hüvitised tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest, mille järgi viivitamise aja eest oli tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses. Palgaseaduses oli ka paragrahv 35, mille alusel maksis tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest. Kas antud teemad on kuidagi kajastatud ka praegu kehtivas töölepingu seaduses?
Vastus
Tõepoolest, kuni 30.06.2009.a. reguleeris kehtinud palgaseadus nimetatud sätetega tööandja kohustusi.
Alates 01.07.2009.a kehtiv töölepingu seadus sätestab § 84 lõikes 1, et töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. See tähendab, et endiselt tuleb lepingu lõppemisel selle viimasel päeval kõik saadaolevad summad ära maksta.
Kui lepingus pole kokku lepitud teisiti, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja (antud juhul töötaja) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult (antud juhul tööandjalt) viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), mis on praegu 0,75% ja millele lisandub 7% aastas. Kokku praegu seega 7,75% aastas. Intressimäär avaldatakse perioodiliselt internetilehel www.ametlikudteadaanded.ee (intressimäära avaldamise teated).
Toon näite:
töötajale pole detsembrikuu töötasu summas 600 eurot pangakontole tänaseni kantud, kuigi kokkulepitud palgapäev on iga kuu 5. kuupäev. TLS § 33 lõike 2 järgi loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale. Antud juhul oligi 05.01. laupäev. Seega pidi palk üle kantama 04.01.2013.a. Viivist arvestatakse järgmisest päevast, so alates 05.01.2013 iga päeva eest.
Arvestus viiviseks on sel juhul:
(600×0,0775)/365=0,13 eurot ehk 13 senti iga viivitatud päeva eest.
Tööraamatuid tööle asumisel enam ei nõuta ja neid välja ei anta, kuid möödunud ajast tööandja käes olev tööraamat antakse töölepingu lõppemisel töötajale. Kui töötaja ei ole ühe aasta möödumisel tööraamatut töösuhte lõppemisest välja võtnud, võib tööandja esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Töötaja võib vajadusel seda teha ka ise (TLS § 134).
Seega ei pea töötajale maksma enam hüvitist keskmise töötasu ulatuses, vaid VÕS-is sätestatud viivist rahalise nõude maksmisega viivitamisel.
