Kui töötajale usaldatakse tööülesannete täitmiseks hinnalised töövahendid, materjalid või kaup, on iga tööandja huvitatud, et see vara säiliks. Kui tööandjale tekib siiski varaline kahju, siis üldiselt vastutab töötaja üksnes juhul, kui ta on rikkumises süüdi. Sellisel juhul peab tööandja hüvitise saamiseks suutma tõendada töötaja süüd kahju tekkimisel. Kuid kas see on alati nii?

Töölepingu seadus võimaldab kokku leppida töötaja vastutuses olenemata tema süüst. Kui selline varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud, ei pea tööandja kahju korral tõendama töötaja süüd, vaid ainult seda, et töötajale usaldatud vara on hävinenud, kadunud, rikutud, selle väärtus on vähenenud vms.

Kas kokkulepe on vajalik?

Selleks, et töötaja vastutaks olenemata oma süüst, peab olema temaga sõlmitud töölepingu seaduse § 75 kohane varalise vastutuse kokkulepe. Üksnes varalise vastutuse kokkulepe võimaldab panna töötajale vastutuse selle eest, et tööandja poolt töötajale tööülesannete täitmiseks usaldatud vara (raha, töövahendid, kaup vms) säiliks samas mahus, milles see talle anti. Kui töötaja ja tööandja ei ole eraldi varalise vastutuse kokkulepet sõlminud, vastutab töötaja üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd kahju on tekkinud tema hooletusest või tahtlikult.