Küsimus: kas töötaja võib keelduda sellise tööülesande täitmisest, milles pooled pole töölepingus kokku leppinud, kuid mida töötaja on juba mõnda aega täitnud?
Vastus
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 alusel peab tööandja teavitama töötajale töölepingu kirjalikus dokumendis töötingimused, muuhulgas tööülesanded. Sama paragrahvi 3. lõike järgi võib töötaja neid andmeid igal ajal nõuda, kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.
Niisiis tuleb tööandjal esitada töötajale kirjalikult ka need tööülesanded, milles on kokkuleppele jõutud suuliselt. Eraldi teavitama ega loetlema ei pea kokkulepitud tööga seotud või selle iseloomust tulenevaid ülesandeid.
Kuigi töötasu ja tööülesanded on eelduslikult olulised töötingimused, milles töötaja ja tööandja enne töölepingu sõlmimist kokkuleppe saavutavad, ei tõenda alati üksnes tööleping või muu selle kirjalik dokument poolte tahet.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 sätestab, et kaudne tahteavaldus väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. See tähendab, et kui töötaja on asunud täitma varem töölepingus kokku leppimata, kuid tööandja ettepanekul tööülesandeid, kinnitab ta sellise käitumisega enda nõusolekut neid tööülesandeid täita.
Kuna töölepingut võib muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12), ei ole töötaja kohustatud asuma täitma tööülesandeid ega täitma tööandja korraldust, mis pole seotud töölepingu, kollektiivlepingu või seadusega. Sellised tööandja poolt esitatud nõudmised tehtavale tööle on kehtivad üksnes juhul kui need tulenevad hädavajadusest (eelkõige vääramatu jõu tagajärjel kahju tekkimise ohu korral, TLS § 17).
Seega on mõistlik lähtuda poolte tegelikust tahtest kokkulepitud tööülesannete määratlemisel, fikseerida kokkulepped ning teavitada töötajat töötingimuste andmetest kirjalikult ja õigeaegselt.
