Praktikas on tavapärane, et tööandja võimaldab töötajal tööülesannete täitmiseks kasutada tööandjale või tööandja koostööpartnerile kuuluvat sõidukit. Sõiduki kasutamine võib olla nii vältimatult tööülesannete täitmiseks vajalik (näiteks bussijuhtidel), kui ka lihtsalt võimaldatud töötajale erasõitudeks. Kui töötaja kasutatava sõidukiga peaks midagi juhtuma tõstatub aga tihti uus küsimus – kes sõidukiga seonduvate kohustuste eest vastutab?

Kui töötaja on tööandja poolt töötajale antud sõiduki vastutav kasutaja, siis vastutab ta kõikide selliste kohustuste eest, mille seadus vastutavale kasutajale ette näeb (näiteks sõiduki nõuetekohase hoidmise ja tehnilise korrasoleku tagamine). Olenemata sellest, kas töötaja on sõiduki vastutav kasutaja, on samuti tihti aktsepteeritud seisukoht, et töötaja vastutab selliste sõidukiga seonduvate kulutuste eest, mis on tekkinud töötaja süül (näiteks trahv kiiruse ületamise eest).

Kui töötaja kasutab sõidukit tööülesannete täitmiseks ega ole sõiduki omanik või vastutav kasutaja, võib töötaja vastutus aga olla piiratud. Riigikohus täpsustas hiljuti kohtuasja nr 4- 23-2703 raames töötaja ja tööandja vastutuse vahekorda olukorras, kus töötajat oli politsei- ja piirivalve ameti poolt karistatud selle eest, et ta juhtis talle tööandja poolt antud veoautot, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Töötajale heideti ette, et enne sõitma asumist oleks ta pidanud täitma oma hoolsuskohustust sõidukijuhina ja veenduma selles, kas sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus.