Riigikohus lahendas 9. augustil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-5869 vaidlust, milles tööandja nõudis endiselt töötajalt varalise kahju hüvitamist. Seega oli tegemist juriidilise isiku mainekahju eest nõutava kahjuhüvitisega. Tööandja oli seisukohal, et töötaja oli oma isiklikul Facebooki lehel jaganud hinnanguid, mis kahjustasid tööandja mainet. Järgnevalt vaatame kogu asja menetluse käiku.

Tööandja hagiavalduse sisu

Hagiavalduse kohaselt avaldas töötaja Facebookis oma endise tööandja kohta kaks avalikult kättesaadavat postitust, mis sisaldas erinevaid valeväiteid. Töötaja soovis valeväidete kaudu jätta väära mulje, justkui tööandja juhtkond solvas, alandas ja käitus töötajatega vääritult ning lugupidamatult. Töötaja jättis ebaõige mulje, et tööandja juures ei kiidetud töötajaid ning neid ainult laideti. Töötaja väitis ebaõigesti, et töötajad vahetusid alatasa, sest nad vallandati, kui nad julgesid juhtkonnaga eriarvamusele jääda. Tööandja oli seisukohal, et ükski väidetest polnud tõene ning need tekitasid tööandjale kahju. Tööandja tugines meediaasjatundja arvamusele, mille kohaselt oleks postitustega tekkinud kahju kompenseerimiseks sobilik kommunikatsiooniplaani elluviimine kolmekuulises mahus summas 7200 eurot (käibemaksuta). Alternatiivselt palus tööandja määrata kohtul endal kindlaks kahjuhüvitise suurus.

Töötaja vastuväited

Töötaja vaidles hagile tervikuna vastu. Tööandja ei tõendanud, et postitustes avaldatud mistahes väited ning hinnangud olid ebaõiged. Postitustes esitatud väited olid tõesed, mistõttu puudus tööandjal kahju hüvitamise nõue. Väidetava otsese varalise kahju ning mainekahju tekkimine tööandjale on tõendamata. Tõenäosus, et töötaja postitused oleks äratanud suurt huvi ning jäänud veebis pikaks ajaks levima, oli nullilähedane.