Tüüpiline tulekahju saab kontoris alguse prügikasti visatud suitsukonist, kuid ohuallikad on ka hooldamata elektriseadmed.
Elcoteqi turva- ja haldusjuhi Janis Toomla sõnul korraldab firma järgmise tuleohutusõppuse septembris. Foto: Indrek Susi 
Ettevõtete nõuded tuleohutusele on üldjuhul rangemad kui elumajadel. “Kui on tegemist ühekorruselise kontorihoonega, on nõuded minimaalsed – need karmistuvad sõltuvalt hoone kõrgusest ja muudest tuleohutust moodustavatest näitajatest,” räägib päästeameti järelevalve osakonna juhataja asetäitja Kaur Kajak.
Hooned jaotatakse kolmeks: tulekindlad, tuld takistavad ja tuld kartvad. “Oluline on hoone sektsioneerimine – kui seda pole, levib tuli pidurdamatult,” kinnitab Tamrex Ohutuskeskuse tuleohutusekspert Priit Rattasepp.
Tööstushoone puhul sõltub tulekaitsevahenditega varustatus ehitise pindalast ja tootmise eripärast. Mida “ohtlikum” hoone, seda kõrgemad on nõuded kasutatavatele ehitusmaterjalidele. Praeguste õigusaktide järgi on prioriteediks evakuatsiooninõuded, mis kehtivad ka vanadele ehitistele.
“Sageli küsivad ettevõtjad, millest nad peaksid alustama. Alustada tuleks hetkeolukorra analüüsist – millises seisus on hoone ning millised tuleohutusnõuded sellistele hoonetele kehtivad,” soovitab Priit Rattasepp. Teha tuleks kolm asja: hoonete ja territooriumi tuleohutusülevaatus, tuleohutust reguleeriva dokumentatsiooni audit, töötajate tuleohutusalaste teadmiste kontroll.
Kajaku sõnul esineb büroohoonetes tulekahjusid väga vähe ning suuremaid õnnetusi pole olnud. Tüüpiliselt on tegemist inimese hooletuse tagajärjel puhkenud väikese tulekahjuga: kas unustatakse küünal lauale, visatakse koni prügikasti või muud sarnast. “Üllataval kombel elekter polegi olulisim tulekahjupõhjustaja, uutesse elektriseadmetesse panustatakse usinasti ja järelevalve on ka päris hea,” sõnab Kajak.
Priit Rattasepa sõnul tekivad kontorite tulekahjud peamiselt köögiseadmetest, muudest elektriseadmetest ja vales kohas suitsetamisest. Lisaks tehakse ajutisi tuletöid mõnikord ebapädevalt. Töid, kus lendab sädemeid, peaks tegema koolituse saanud spetsialistid ja niisuguste tööde järgne järelevalve peaks kestma 2–4 tundi, sageli minnakse aga pärast tööde valmimist kohe minema.
Elcoteq Tallinn ASi turva- ja haldusjuhi Janis Toomla sõnul pole nende kahes tehases suuremaid tulekahjusid olnud, paar korda on vaid prügikast põlema läinud. Kõik olulised tuleohutusnõuded on firmas siiski täidetud.“Olukord Eesti asutustes läheb aasta-aastalt paremaks. Ühtpidi on kasvanud ettevõtete jõukus, teisalt kindlustatakse hooneid rohkem, ja kindlustus võib mõnikord seada vaat et karmimad nõuded kui päästeamet,” ütleb Kaur Kajak. Tuleohutusnõuete eiramine võib lõppeda väga õnnetult. Kajak toob välja kaks äärmuslikku juhtumit. Näiteks põles maani maha üks Võrumaa puidutööstus, kus olid rakendamata nii ehituslikud kui ka alternatiivsed tuleohutusnõuded. Samuti põles 5–6 aastat tagasi peaaegu maani maha üks toidupood Rakveres, mis oli kolm päeva tagasi avatud.
Priit Rattasepa hinnangul on tulekustutite koha pealt olukord Eestis suhteliselt hea, kõigi muude paigaldiste ja nõuete osas on asi keerulisem. “Riigiasutustel käib kalli tuleohutussüsteemi soetamine sageli üle jõu – me ei hakka neid trahvima ega sulgema, kui pole suurt ohtu, vaid püüame leida muid lahendusi tuleohutuse tagamiseks ja oodata, kuni nad on võimelised süsteemi ostma,” sõnab Rattasepp.
Tamrex Ohutuskeskuse müügiesindaja Raul Volke sõnul peab tuleohutusega pidevalt tegelema – et tulekahju ajal ei avastataks, et näiteks koopiamasin on sattunud evakuatsiooniteele või oluline uks on lukus ja keegi ei tea, kus on võti. Alati ei saada ka aru tuleohutusnõuete tõsidusest.
“On olnud juhuseid, kus öeldakse, et sisekujundajale ei meeldinud see punane jurakas (tulekustuti) seal seina peal, mistõttu see on pandud mittenähtavasse kohta laua alla või riidekappi,” räägib Raul Volke. “Aga see peab olema ettenähtud kohas! See on sama hea kui öelda, et turvavöö ei sobi pintsakuga.”
Tulevikus rohkem paindlikkust“Tuleohutusnõuete täitmine on suhteliselt hästi tagatud, see on meile endile ka mõtlemisainet tekitanud. Kui on korralik ettevõte, siis ei oleks vaja seda igal aastal kontrollida, vaid anda talle suurem vastutus,” tunnistab päästeameti järelevalve osakonna juhataja asetäitja Kaur Kajak. “Teisalt püüame tegelda ühe ettevõttega lõpuni – kuni probleeme enam pole.”
Takka sunnib ka reaalne elu – kõikides piirkondades ei jõua abi nii kiiresti kohale kui näiteks Tallinna kesklinnas. Seetõttu peaks Kajaku sõnul tegema töötajatele koolitust, muretsema rohkem tulekustuteid jms.
Teine teema on nõuete paindumatus. “Kui siiani on nõuded olnud kirjas sentimeetrite ja kilogrammide keeles, siis tulevikus on plaan neid muuta veidi üldisemaks, abstraktsemaks,” sõnab Kajak. Numbritele keskendudes võib üldise ohuhinnangu andmine unarusse jääda. “Loomulikult on selliste situatsioonide põhjendamine ja tuvastamine keerulisem, kuid ohutuse ja turvalisuse tagamiseks on see vajalik,” sõnab Kajak.
Praegused nõuded on Kajaki ütlusel kaasajastatud 90ndate keskel, palju on üle võetud Soomelt, kuid nõuete paindumatus on kammitsenud nii ametnikke kui ka ettevõtjaid.
Tuleriski suurendavad nii vanad seadmed kui ka inimeste teadmatusprobleemid tuleohutuse tagamisel ettevõtetes
Kontorihooned tulekahjude arvult neljandal kohal
tulekahjud 2004. aastal
Palju tulekahjusid saab alguse inimeste hooletusest
Põhilised tulekahjude tekkepõhjused 2004. aastal
Allikas: Priit Rattasepp ja Raul Volke, päästeamet
