Tööõnnetustest rääkimine toob silme ette raskete tagajärgedega, isegi surmaga lõppenud tööõnnetused ehituses, metallitööstuses ja metsamajanduses – kõigil tegevusaladel, kus on tegemist raske füüsilise töö ja masinatega. Samas võib õnnetus tabada meid selleks ettenähtud kohas liikudes ning kukkuda-libastuda võib ka tasasel pinnal.

Ebatasane või libe pind on nii tavaline asi, et me ei oska sellele tähelepanugi pöörata. Arvame, et mis meiega ikka juhtuda saab: oleme igapäevases ja tavapärases keskkonnas, kus kõik on tuntud ja teada. Aga võta näpust…

Töökeskkonnas liikumine võib  tunduda küll suhteliselt turvalise tegevuse­na, kuid registreeritud tööõnnetuste analüüs näitab hoopis vastupidist. Pea kõigis ettevõtetes, mida tööinspektsioon on kontrollinud-hinnanud, esineb ohu­tegurina kukkumisoht samal tasapinnal. Samas on hea tõdeda, et suurem osa kontrollitud ettevõtetest (85%) on nimetatud ohule juba tähelepanu pööranud ning kukkumise või libastumise vältimiseks abinõud tarvitusele võtnud.

Libisemine või komistamine põhjustab peaaegu iga neljanda (mõnel ajavahemikul isegi kolmanda) tööõnnetuse. Selliste õnnetuste eripära on raskete vigastuste suhteliselt suur osakaal. Ligi­kaudu iga kolmanda libisemisest või komistamisest põhjustatud tööõnnetuse tagajärg on raske tervisekahjustus, enamikel juhtudel luumurd.

Libisemine

Libiseda või kõmistada ükskõik kus võib meist igaüks, sõltumata soost, vanusest, ametist ja tervislikust seisundist. Keegi meist ei või olla kindel, et temaga sellist õnnetust ei juhtu.

Liikumise ajal peaks inimese keha raskuskese asuma jalgade kohal. Kui raskuskese liigub jalgade kohalt eemale, kaob tasakaal ning kukutakse kas vastu liikumisteest kõrgemal olevaid esemeid (seinad, mööbel) või liikumisteele (põrand, maapind).

Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoo­le. Tavaliselt libisetakse märjal pinnal.

Komistamine

Komistatakse enamasti siis, kui lii­kumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi lii­kuda. Seetõttu jõuab raskuskese jalgadest ettepoole ja inimene kukub.

Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks või­malus kõmistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel – inimene ei oska takistustega arvesta­da, sest tavaliselt ei ole neid segamas.

Salalikud põrandakatted

Tavaliselt eeldame, et liikumistee on tasapinnalt ühtlane – me ei liigu ju, ni­na kogu aeg maas, ega vaata pingsalt et­te. Paigaldatud põrandakate ei ole para­ku igavene, eriti veel siis kui seda mööda palju käiakse. Põrandasse tekkinud ebatasasuste taha aga võib komistada.

Vahel on probleeme liikumisteedel ka vaipade ja põrandakatetega, mis ei ole korralikult kinnitatud. Nende ääred võivad üles keerduda, mis omakorda põhjustavad komistamist. Üldjuhul on lihtne need hädad kõrvaldada, kuid nende esinemine töökohtadel näitab suhtumist töötajatele ohutute liikumis­teede tagamisse.

Ka kallakud liikumisteel on ohtlikud

Kallakuid leidub tavaliselt rekonst­rueeritud ehitistes just olmeruumidesse viival liikumisteel. Näiteks on olmeruumides tehtud remont, mille käigus on vahetatud põrandakate ja paigaldatud põrandaküte ning seetõttu on ruu­mi põrand tõusnud kõrgemale kõrvalasuvate tubade põrandapinnast. Kuna kõrguste vahe on astme tegemiseks lii­ga väike, on kasutatud kaldpinda.

Kaldpind on vähem ohtlik, kui see on valgustatud ja arusaadavalt märgistatud, näiteks muust liikumisteest erine­va värviga.

Juhtmed ja voolikud liikumisteedel on samuti komistamise põhjuseks. Soo­vitatav on statsionaarsete seadmete toitejuhtmed ja voolikud paigaldada põ­randasse või viia seadmeni kõrgemalt, kus need ei sega liikumist.

Ajutiste juhtmete (tolmuimeja, süle­arvuti, mobiiltelefoni toide) kasutamisel tuleks vältida nende paigutamist liikumisteele. Kui see pole võimalik, tuleb ohust teavitada inimesi, kelle liikumisteele need võivad jääda.

Õnnetusterohked trepid

Treppidel on samuti toimunud mitmeid õnnetusi. Kuna seal on tegemist horisontaal- ja vertikaalsuunas liikumisega, siis on oht tasakaal kaotada suurem.

Trepiastmed peavad olema ühekõrgu­sed, soovitatav astme kõrgus on kuni 17 sentimeetrit. Astmete laius peab samuti olema ühesugune ning soovitatavalt vä­hemalt 27 sentimeetrit. Eriti ebamugav ja ohtlik on trepp, mille astme kõrgus on suurem kui laius, seda eriti alla minnes. Kui trepi esimese astme vertikaalosa ei ole käetud, võib jalg sattuda esimese ast­me alla ja võib komistada.

Trepil peab kindlasti olema käsipuu. See on vajalik ennekõike kinnihoidmiseks, kui trepil liikudes tasakaal kaob. Mõnel puhul täidab käsipuu ka piirde ülesannet ja aitab kukkumist ära hoida.

Vanadel treppidel võivad kukkumist põhjustada kaldu kulunud trepiastmed. Liikumisel vajavad tähelepanu ka trepid, millel konstruktsioonist tulenevalt on astme servadel kõrgemad kandid, mille taha võib takerduda jalatsi konts.

Loomulikult oleks mõistlik vältida kohti, kus on oht alla kukkuda – platvormid, estakaadid ja süvendite ääred. Kus võimalik, tuleb sellised kohad piirestada. Kui see pole võimalik,- tuleb need nähtavalt ja arusaadavalt märgistada.

Küllaldane valgustus

Oluline osa libisemise ja komistami­se vältimisel on valgustusel. Liikumisteed peavad olema piisavalt valgustatud, nii et ohtlikud kohad on näha. Val­gus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje, et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Mõned põranda­plaadid peegeldavad valgust nii inten­siivselt tagasi, et neil liikudes on häiriv liikumisteed jälgida. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust.

Ohtlikud kohad peaksid olema paremini valgustatud, et eristada neid muu­est liikumistee osadest ja püüda seal liikujate tähelepanu. Valgustus peab tagama ka, et tasapindade erinevused oleksid liikumisteedel hästi näha.

Läbipaistvad uksed ja seinad

Lisaks libisemise ja komistamise ohtudele tasub liikumisteedel tähele pan­na klaasseinu ja läbipaistvaid uksi. Uue­mates hoonetes on klaasseinu ja -uksi küllaltki palju ning sellest tulenevalt ka rohkem ohte.

Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selelt märgistatud, samuti peavad sel­gelt märgistatud olema läbipaistvad uksed. Märgistamisel ei ole niivõrd oluline kujundus, kui see, et märgistus on selgelt nähtav sõltumata valgustusest, ilmastikutingimustest või töötaja kasvust.

Õnnetused, mis oleksid võinud juhtuda
Õnnetuste ennetamiseks on oluline koguda teavet mitte ainult juhtunud õnnetustest, vaid ka juhtumitest, kus tervisekahjustus jäi õnneks soodsate asjaolude kokkusattumise tõttu saama­ta. Selliste vahejuhtumite asjaolusid on otstarbekas selgitada, et ära hoida tao­liste olukordade kordumist. Soodsaid asjaolusid ei esine alati ja järgmisel kor­ral võib sellises olukorras toimunud õnnetus juba põhjustada tervisekahjustu­se. Õnnetuse tegelike põhjuste väljatoomine aitab analoogilisi õnnetusi edaspidi vältida.

Õnnetusi saab ennetada

Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrand kuivana. Vajadusel töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Kontrollige põrandaid ja liikumisteid regulaarselt.

Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks.

Varustage inimesed sobivate jalat­sitega
Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine ja valgustatus. Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla. kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhastatavaid materjale. Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt.

Liikumisteede ohutusnõuded
Õigusaktides on nõuded liikumisteedele suhteliselt üldsõnalised. Töökohale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaselt peavad ettevõtte territooriumil või töö­ruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja kaldteed, olema sellise suurusega ning paiknema nii, et on tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liikumine ning nende läheduses töötavate inimeste ohutus.

Tööõnnetuste statistika

Enim tööõnnetusi toimus 2008. a metallitööstuses ning masinate ja elektriseadmete tootmise valdkonnas 506 (62 rohkem kui 2007) ja ehituses 479 (52 rohkem kui 2007).

Tänavu esimeses kvartalis juhtus kõige rohkem tööõnnetusi metallitööstuses (78) ja ehituses (64), palju oli neid ka puidutöötlemises (50). Suh­teliselt palju toimus tööõnnetusi ka veonduses-laonduses (56) ja kaubanduses (51), samuti avalikus halduses ja riigi­kaitses (63).

Alati tasub tähele panna järgmisi ohte ja ohustajaid:

• Kas põrandad on kohati ebatasased, halvasti viimistletud, kas seal esineb auke, loike jms?
• Kas põrandad on mõnikord libedad, näiteks pärast pesemist, vedelike (nt õli), vihmavee või pori põrandale sattumist, või on tolmused?
• Kas põrand on kohati ebatasane, näiteks lävede tõttu?
• Kas põrandal on kaableid?
• Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda?
• Kas põrandaid hoitakse puhtana?
• Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa teisaldada)?
• Kas püsitakistused on tähistatud?
• Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud?
• Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? 

Avaldatud ajakirja Kodutohter septembri numbris