Kuigi tootmisettevõtete olme- ja puhkeruumidele pole seadusega erilisi nõudeid kehtestatud, püüavad firmad ise neid töötajatele võimalikult mugavaks kohendada, sest puhanud töötaja on ka agaram töötaja.

Alteco Grupi kontori puhkeruumis saavad töötajad puhata nahkmööblil kohvilaua taga DVDd vaadates. Foto: Raul Mee

Üldised nõuded töökohtade olme- ja puhkeruumidele määratleb 1999. aasta lõpul vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

“Selliseid nõudeid ei ole, mis kehtiksid eraldi näiteks üksnes metalli-, ehitus- või toiduainetööstusele,” tunnistab tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. Riik ei ole pidanud oluliseks seda eraldi reguleerida, kõik nõuded on üheselt paika pandud.

Siitami väitel on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses muu hulgas välja toodud nõuded, mis esitatakse töökeskkonnale – ventilatsiooni, sisekliima, mürataseme, vibratsiooni jm piirnäitajad. Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi, töötajate arvu ja soolist koosseisu. Samuti peab töötaja saama töö laadist olenevalt kasutada puhkeruumi, milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed.

Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada.

“Iga valdkonna tööandja peab enda töökoha jaoks sellest kõigest lihtsalt sobiva välja valima,” märgib Siitam.

OÜ Vasar tegevjuhi Margus Rebase kirjelduse järgi tehakse olme- ja puhkeruumides remonti jõudumööda, kuna maja oli eelmiste omanike poolt äärmiselt käest ära lastud.

“Inimesed veedavad väga suure osa oma päevast tööl, tihtipeale isegi rohkem aega kui kodus,” räägib Rebane. Ettevõttes on olemas sööginurk, kus töötajad saavad kohvi keeta ja väikest einet võtta.

Linnamäe Lihatööstuse juhataja Ahto Jõgi sõnul tehti aasta-poolteist tagasi ettevõtte olme- ja puhkeruumides põhjalik remont. “Kuna oleme toiduainetööstus, pöörame töötingimustele väga suurt tähelepanu,” kinnitab Jõgi. Suitsuruumis on pehmed istmed ning laud, mille taga saab soovi korral pruukosti võtta.

Töötajate riietusruumides on korralikud kapid ja duši- ning tualettruum on ilusti remonditud. “Iseenesest pole ruumid kuigi suured, aga usun, et kokku on remont maksma läinud kusagil 50 000 krooni ringis.”

Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse piimatööstuse direktori Andrus Leesmaa teatel on ettevõttes vastavalt seadustele eraldi suitsu- ja korraliku ventilatsiooniga söögiruum.

Mugav töökeskkond Volta tehases

ASis Volta on püütud ettevõtte puhke- ja olmeruume võimalikult hästi remontida ning töötamiseks on loodud mugav keskkond.

“Eesmärk oli, et meie töötajatel oleks kõik vajalikud vahendid lõuna ajal einestamiseks,” ütleb personalijuht Silva Vokk. Remont on protsess, kogu aeg täiendatakse või parandatakse midagi.

Vokki kinnitusel on ka tsehhid korralikult soojustatud, töötajatele on jagatud tööriided ning praegu on käsil remont töötajate duširuumides. Hinnanguliselt võib remondile kulunud investeeringu suurusjärk jääda 200 000 krooni kanti.

Viru Kalatööstuse ruumid üle keskmise

Viru Kalatööstuse juhatuse esimees Toomas Auli hinnangul on ettevõtte võimalused küll napid, aga tagatud on esmased tingimused.

Ettevõttes on värvitud seinad, puhkeruumid on varustatud korralike diivanite, laudade ja veekeetmisvõimalusega. Suuremahulist remonti ei ole viimasel ajal tehtud. “Töötajate olmetingimustega võib enam-vähem rahul olla, üle keskmise taseme on need kindlasti.” Ettevõte on esialgu suunanud kogu energia tootmisele esitatud nõudmistele. “Siiski oleme viimaste aastate jooksul ruumide remontimise ja kõige vajaliku muretsemise peale kulutanud umbes 100 000 krooni,” rehkendab Aul.

Alteco Grupi mugavustega kontor

Ehitusega tegeleva Alteco Grupi tegevjuht Janek Harik kinnitab, et ettevõtte kontor on korralik ja varustatud köögi ning kõigi mugavustega.

“Meil on näiteks laiekraaniga televiisor, pehmed diivanid, tugitoolid, DVD-mängija ja laud kohvitamiseks,” loetleb Harik. “Ehitusmeestele rendime aga soojakuid, mis on väga heas korras – kuhugi metsa vahele me oma töömehi külmetama ei jäta.”

Raha on kontori remontimise peale kulunud Hariku arvates päris palju. “Juba televiisor üksi maksis 30 000 ringis, teist sama palju maksid diivanid, lisaks ju veel kogu muu sisustus,” märgib ta.

Sagro ruumid – lihtsad, ent korralikud

ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter kinnitab, et viimastel aastatel on iseäranis suurt rõhku pandud töötajate töötingimuste parandamisele.

Sagro töötajatel on dushi-, riietus- ja puhkeruumid. Foto: Veiko Tõkman

“Meil töötab praegu 130 inimest ja neile on ette nähtud korralikud duši-, riietus- ja puhkeruumid,” selgitab Reiter. “Selles pole küll midagi ülimoodsat ega kallist, kõik on lihtne, käepärane ja korralik.”

Kõigis ruumides toimib hea ventilatsioon, puhkeruumis on uus pliit, laud, külmik ja veekeetja. Olmeruumid on mugavad ja soojad.

“Umbes 150 000-200 000 krooni oleme kindlasti igal aastal töötingimuste parandamise ja remondi peale kulutanud,” räägib Reiter. “Meil töötab iga hektari kohta 12-13 inimest ning lisaks ka abipersonal – nende kõigi peale tuleb mõelda ja nende vajadustega arvestada.”

Originaalartikkel