Et ennetada töötajate kutsehaiguste väljakujunemist ja leevendada ohutegureid, peab tööandja regulaarselt läbi viima töökeskkonna sisekontrolli.

ASi Medicover Eesti töötervishoiu arst Iris Rannit-Randveer märgib, et kõige rohkem tuleb tal tegemist teha ülekoormusest tingitud kutsehaigustega. Foto: Veiko Tõkman

Tööandja kohustuste hulka kuulub töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi.

Kui töötaja tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, on tööandja kohustatud korraldama õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, mis toimub tööaja arvel ning kandma sellega seotud kulud.

Tööinspektsiooni töötervishoiu spetsialist Inna Vabamäe märgib, et tervisekontroll ettevõttes algab esmase tervisekontrolliga töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja jätkub perioodiliselt vastavalt töötervishoiuarsti poolt määratud tähtaegadel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Enne tervisekontrolli läbiviimist tutvub töötervishoiuarst tööandja poolt saadetud dokumentatsiooniga, vaatab vajadusel üle tervisekontrollile suunatud töötajate töökohad ja hindab töötaja töötingimusi.

“Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid, vajadusel mõõdetakse nende parameetrid, hinnatakse ohutegurite mõju töötajate tervisele. Sealjuures peab arvestama ka töötajate sugu ja vanust. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele selgitatakse välja töötajad, kes peavad läbima tervisekontrolli,” selgitab Inna Vabamäe. Ta lisab, et riskianalüüsi peavad tegema kõik tööandjad, olenemata nende tegevusaladest.

Töökeskkonnast tulenevad peamised ohutegurid on müra ja vibratsioon, valgustus, õhuniiskus ja temperatuur, kiirgus, masinate- ja seadmete liikuvad ning teravad osad, erinevad kemikaalid, bioloogilised ohutegurid nagu viirused, bakterid ja rakukultuurid. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Järelevalvet töökeskkonna ohutuse ning tervishoiu alaste õigusaktide täitmisest peab tööinspektsioon. Inna Vabamäe sõnul kontrollib tööinspektor oma järelevalvetegevuse käigus riskianalüüsi olemasolu, hindab selle sisu, juhib tööandja tähelepanu selles esinevatele puudustele.

“Mida väiksem on töötajate ja tööandjate teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest, seda rohkem ka tööõnnetusi ette tuleb,” räägib sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe. “Eraldi probleem on kehvasti koostatud riskianalüüsid, mis ei anna tervisekontrolli tegijale täpset ülevaadet ohuteguritest, millega töötaja kokku puutub,” möönab Pärgmäe.

Tervisekontrolli sagedus sõltub töötaja ametist
Elina Kink
Viru Keemia Grupi avalike suhete juht

Kuna Viru Keemia on tööstusettevõte, on meil ka palju erineva ohufaktoriga ameteid. Vastavalt ohufaktorile on ette nähtud meditsiinilise läbivaatuse tihedus, kuid kindlasti ei tehta tervisekontrolli harvemini kui kord kahe aasta järel.

Läbivaatuse põhjalikkuse määrab kontrolli läbiviiv arst, arvestades töötaja eelnevat tervislikku seisundit ja tema ametit. Otseselt tootmises rakendust leidvad töötajad läbivad arstlikku kontrolli tihemini, isegi kuni kolm-neli korda aastas.

Vastavalt arsti ettepanekutele oleme töötajale vajadusel leidnud sobivama töö. Pidev kontroll on aidanud meil tõsisemaid tervisemuresid vältida.

Sagedasemad probleemid on seotud ülekoormusega
Iris Rannit-Randveer
ASi Medicover Eesti töötervishoiuarst

Kõige sagedamini esinevad terviseprobleemid on kestvast ja korduvast füüsilisest koormusest tingitud vaevused, mille tagajärjel tekivad esialgu kerged funktsionaalsed tervisehäired.

Kui nendele õigeaegselt tähelepanu ei pöörata, võivad areneda püsivad tervisekahjustused. Tugi- ja liikumiselundkonna häiretest esineb sagedamini selja ja käte lihasvalusid, kaela- ning nimmeradikuliiti. Haigestumise kulu muudab krooniliseks suurtes tööruumides tekkiv tõmbetuul, aga ka madal temperatuur. Korduval randmete painutamisel, millega kaasub käte pidev pinge, võib randmekanalis asuv närv kahjustuda ja halvematel juhtudel käe funktsionaalsus mitte taastuda. Paljude ettevõtete ventilatsioon ei vasta nõuetele. Enamasti on probleemiks ebapiisav õhuvahetus, mis toob kaasa kemikaalide liigse kontsentratsiooni õhus. Kui sellises töökeskkonnas töötav inimene ei ole igakülgselt kaitstud, võivad kahjustuda hingamisteed, põhjustades allergilist nohu, raskematel juhtudel kutseastmat.

Sage kutsehaigus on ka vibratsioontõbi. Üldiselt on selles süüdi aastatepikkune nõukogudeaegse tehnika kasutamine. Kui vibratsioon on paratamatu, tuleks kutsekahjustuse vältimiseks kasutada spetsiaalseid kaitsevahendeid. Järjest rohkem on ettevõtteid, kus majanduslikel kaalutlustel on sisse seatud vahetustega töö, sealhulgas ka öötöö. Enamikule inimestest pole öötöö füsioloogiliselt sobiv, segipaisatud ööpäevarütm põhjustab närvisüsteemi ülekoormust.

Originaalartikkel