Eurofoundi andmetel (2015) teisaldab igapäevaselt käsitsi raskusi ligi kolmandik Euroopa Liidus töötajatest. Sageli ei oska töötaja ega tööandja aga märgata seost liiga suure füüsilise koormuse, korduvate liigutuste ja valede töövõtete ning tervisehädade vahel.
Mida tähendab käsitsi raskuste teisaldamine?
Igasugune üle 5 kg raske eseme teisaldamine tõstes, langetades, käes hoides, kandes, tõmmates või lükates (kas üksi või mitmekesi koos) on vaadeldav raskuste teisaldamisena. Pidev sellealane töö võib tekitada füüsilise ülekoormuse ja see omakorda põhjustada luu- ja lihaskonna haiguseid.
Raskuste teisaldamisel ei ole eseme kaal piiratud, kuid see ei tohi ületada töötajate eeldatavaid füüsilisi võimeid. Siinkohal tulevad appi riskide hindamine ja teisaldustööde kohandamine.
Raskuste tõstmine ohustab luu- ja lihaskonda
Inimese selg on tugev, kuid liiga suure intensiivsusega raske füüsiline töö võib viia tervisekahjustusteni. Tõstmisel, hoidmisel ja kandmisel on seos alaseljavalu tekkega ning lükkamisel ja tõmbamisel lisaks õlavöötme piirkonna luu- ja lihaskonnaprobleemidega. Ohustatud on kõik töötajad, kes tegelevad igapäevaselt raskuste tõstmisega: laotöölistest hooldusõdedeni. Loe lisaks SIIT.
MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja ja füsioterapeudi Liina Pääbo sõnul jõuavad inimesed temani enamasti äkki või pika aja jooksul tekkinud seljavalu või ülajäsemete probleemidega. Alaseljavalud on enamasti mitmepõhjuslikud ja nende tekkel on palju erinevaid tegureid. Sageli on raskuste tõstmise asemel probleemiks väga pikalt ühes asendis olemine ja ühesuguste liigutuste tegemine või tõstetakse raskust soojenduse ja vastava kehalise ettevalmistuseta. Vältida tuleks ka pikaajalist kõrge intensiivsusega füüsilist tööd. Oluline on töökoha ergonoomika, näiteks sobiva kõrgusega töötasapinnad ja tõstmise abivahendid, et tööd saaks teha mugavates asendites.
Raskus muutub tervisele ohtlikuks siis, kui see on liiga suure massi või mõõtmetega, mistõttu teda ei saa ohutult ehk keha lähedal hoides tõsta või on ta haaramiseks ebamugava kujuga. Raskuse sisu ei tohiks olla ebastabiilne või liikuda. Kui eset ei saa õigesti ja turvaliselt hoida, on vaja kasutada rohkem jõudu, mis omakorda koormab keha.
“Raskuste käsitsi teisaldamise vallas on toimumas suur revolutsioon: teaduskirjandus ütleb meile, et pelk töötaja õpetamine kuidas “õigesti” tõsta on suhteliselt tulutu tegevus. Sellega peavad kaasnema süsteemsed muudatused töökorralduses ja kasutatavas tehnoloogias, vajadusel tuleb kasutusele võtta abivahendid. Samuti leitakse, et pole suurt vahet, kas tõsta sirge või painutatud seljaga, peaasi, et raskus on keha lähedal. On leitud, et terviseprobleeme on kõige vähem keskmise füüsilise koormusega töötajatel, seega ei tohi raskuste käsitsi teisaldamine olla töötaja jaoks lihtsalt liiga koormav,” rääkis Pääbo.
Mööda ei saa ka individuaalsetest riskiteguritest, näiteks õigete töövõtete omandamine, vanus ja sugu, füüsiline vorm, tervislik seisund (sh kroonilised haigused), elustiil (kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine).
Sundliigutused ja sundasendid
Sundliigutused on sama tüüpi liigutused, mida korratakse ühetaolises ebamugavas tööasendis või lisaliigutusi tehes ligi 45 minuti vältel. Sundliigutuste igapäevane kordamine süvendab ülekoormuse teket, mis võib põhjustada valu ja ebamugavustunnet ning töövõime vähenemist (näiteks õlaliigse põletik, küünarliigese põletik, kaelalihaste pinge sündroom jne).
Sundasend tähendab, et töötaja peab viibima ühes asendis (istuv, seisev) või tegema tööd füsioloogiliselt ebaloomulikus ja ebamugavas asendis, kus lihased on pideva pinge all (kükitamine, küünitamine, põlvitamine jne). Sundasendis töötavad kõige enam inimesed, kelle töö nõuab arvuti kasutamist üle 5-6 tunni päevast, aga ka näiteks kontoritöötajad, autojuhid, juuksurid, õmblejad jne. Sundasendis puudub lihastel võimalus vahepeal lõdvestuda.
Abivahendid säästavad tervist
Seaduse järgi peab raskuste teisaldamise korral tööandja vajadusel võtma terviseriskide vältimiseks kasutusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud. Nii tõusevad ka töötajate rahulolu ja produktiivsus ning vähenevad tööandja kulutused haiguspäevadele.
Füsioterapeudi sõnul algab kõik korralikust riskihindamisest. “Pole mõtet soetada abivahendeid, kui pole selge, kes, mida, mis raskusega, kui sageli ja millise tempoga teisaldab,” kommenteeris Pääbo. Tootmisettevõtetes kasutatakse kõige enam erinevaid reguleeritava kõrgusega tõstukeid, (trepi)kärusid ja töövahendite lakke riputamist. Tervishoius on kasutuses libilinad ja –lauad, patsiendi tõstukid jmt. Pääbo sõnul ei ole teadusuuringute põhjal õigustatud aga ümber selja pandavate tõstmisvööde kasutamine.
“Töötajate jaoks liiga rasked töölõigud tuleks automatiseerida ja kasutusele võtta tehnilised abivahendid. Kui eelnev ei ole võimalik, võiks raskused paigutada nii, et neid ei peaks tõstma põrandalt või õlast kõrgemale, vaid need paiknevad jõutsoonis ehk rinna keskosast reie keskosani ja neid saab näiteks kärule pigem libistada kui tõsta-langetada,” soovitas Pääbo.
Füsioterapeut soovitab: kuidas hoida koormus kontrolli all?
- Vähendage teisaldatava raskuse massi.
- Hankige vajalikud tehnilised abivahendid.
- Muutke tööprotsesse vastavalt vajadusele.
- Roteerige tööülesandeid.
- Vajadusel automatiseerige töö.
- Toetage töötajate kehalist võimet (treeningud).
- Pakkuge raske töö tegijatele ka pikemaid puhkepause.
Oluline on ka sobiv sisekliima, piisav venilatsioon ja valgustus ning piisav vaba ruum teisaldustöödeks nii töökohal kui liikumisteedel. Enne tööle asumist tuleb juhendada töötajat abivahendite ja isikukaitsevahendite õige kasutamise osas.
Teisaldustööle sobiv inimene on vähemalt 18-aastane, sobivate kehaliste omaduste ja võimetega ning tal ei ole varasemaid seljavaevuseid. Alaealistel on keelatud teisaldada esemeid, mis on raskemad kui 5 kg. Rasedatele, naistele kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastastele on teisaldustöö keelatud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mõõdukas koguses raskuste teisaldamine ei tee kellelegi liiga. Pideva ja ülemäärase pingutuse korral tasub aga hoolikalt läbi mõelda kogu tööprotsess, hinnata riskitegureid ja võimalusel kasutada abivahendeid. Töötaja tervisele on oluline võimalus vajadusel töötempot muuta ning piisavalt puhata ja taastuda.
Loe lisaks:
