Tervisekontroll viiakse läbi riskianalüüsi alusel ning see peab toimuma vähemalt kord kolme aasta jooksul, ent töötajale sobiva sageduse määrab töötervishoiuarst.
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul on töötajate tervisekontrolli aluseks töökeskkonnas tööandja poolt korraldatud riskianalüüs.
“Selle käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse mõju töötajatele, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi,” selgitab Vabamäe. “Riskianalüüsi peavad tegema kõik tööandjad, olenemata nende tegevusvaldkonnast.”
ASi Eesti Põlevkivi personalijuht Anneki Teelahk ütleb, et ettevõttes töötab 4084 töötajat, aastas läbib tervisekontrolli umbes 2000 inimest ja ligikaudu pooltel nendest tuleb seda teha igal aastal.
“Järgmise kontrolli aeg määratakse töötervishoiuarsti poolt,” ütleb ta. “Selleks on kuni kolm aastat. Reeglina kutsutakse töötaja järgmisesse kontrolli siiski sagedamini,” märgib Teelahk. “Mõningatel juhtudel on töötajal lubatud oma ametikohal jätkata ka vaid teatud mööndustel.”
ASi Tallinna Vesi töökeskkonna ja -ohutuse juhi Heli Voogla sõnul viib nende ettevõttes tervisekontrolli läbi OÜ Viruplatsi Arstikeskus.
“See toimub kaks korda aastas arstikeskuses ning lisaks on kaks korda kuus töötervishoiuarsti vastuvõtt ettevõtte töötervishoiukabinetis,” selgitab Voogla.
Voogla räägib, et esmase tervisekontrolli läbivad kõik uued töötajad ühe kuu jooksul tööleasumisest. “Järgmise tervisekontrolli aja määrab töötervishoiuarst oma otsusega, kuid vahe ei ole pikem kui kolm aastat,” selgitab ta. 2005. aastal käis kontrollis 203 Tallinna Vee töötajat.
Voogla kinnitab, et arsti poolt määratud vaktsineerimine ja profülaktiline massaaž toimuvad ettevõtte kulul asutuse töötervishoiukabinetis.
“Koostöös töötaja otsese juhiga on leitud lahendused tööülesannete muutmiseks juhul, kui on vastunäidustatud teatud tervistkahjustavad tingimused,” selgitab Heli Voogla.
Ohutegurid on olemas igas töökeskkonnasViive Pille
kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja
Tervisekontrolli saab suunata töötajaid ainult siis, kui on tehtud töökeskkonna riskianalüüs ja vajadusel ka ohtlike kemikaalide, müra, vibratsiooni ja valgustuse mõõdistused.
Igas töökeskkonnas on olemas ohutegurid, mis võivad põhjustada teatud tingimustel haigestumist, kuid reeglina võib ohutegurite tuvastamine jääda väheste töötervishoiualaste teadmiste ja kogemuste taha. Näiteks ka kuvariga töötamine võib põhjustada töötaja haigestumist.
Töötervishoiuarst annab otsuse töökeskkonna ja töökorralduse sobivuse kohta ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks. Arsti töö kvaliteet sõltub sellest, kui kvaliteetsed on tööandja käest saadud andmed ohutegurite kohta.
Töökeskkonnas ei saa muudatusi ellu viia pelgalt töötervishoiu spetsialistide abil, vaid töökeskkonna arendustegevuses vajatakse osapoolte koostööd. Arendustegevuse eesmärk on ohjata töökollektiivi terviseriske.
Tähtsaimad töötingimuste ohutust, tervislikkust ja hubasust puudutavad otsused langetab ettevõtte juhtkond, planeerimispersonal ja personaliteenistus. Tööohutuse ja töötervishoiu eesmärgid ei rakendu ellu, kui need osapooled ei võta endale tervisetaotluslikke kohustusi.
