Kas töökoht on ohtlik minu vaimsele tervisele? 10. oktoobril, kui tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva, võiks igaüks seda endalt küsida. Töövägivalda ja töökiusamist ei pea keegi vaikides kannatama. Rängemate rikkumiste puhul võib töötaja lahkuda kas või päevapealt ja nõuda tööandjalt hüvitist.
Tööõnnetusi, mida otseselt põhjustas töötajate omavaheline vägivaldne käitumine, toimus 2007.-2011. aastal Eestis kokku 19. Seoses ähvarduste, solvangute või ahistamistega pöörduti 2009.-2011. a tööinspektsiooni poole 228 juhul, millele lisanduvad tööinspektsiooni juristi telefonil esitatud küsimused.
"Tööandja ei tohi sallida töötajate omavahelist nääklemist, vaid peab andma selge sõnumi, et selline käitumine ei ole sallitud," rõhutas tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.
Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja lahkuda töölt päevapealt. Sel juhul on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul on ohvril õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töökiusamine põhjustab töötajale tervisehäire, mille diagnoosib töötervishoiuarst, siis võib töötaja nõuda tööandjalt oma tervisekahjustuse põhjustamise eest hüvitist, mille suurus jääb töötaja enda otsustada. Kiusamisohver peaks tegema tööandjale kahju hüvitamise kohta avalduse. Kui tööandja ei aktsepteeri seda avaldust, siis võib ohver pöörduda kohtusse.
Ettevõtteid külastades hindavad tööinspektorid muu hulgas ka psühholoogilisi ohutegureid. Hea õhkkond on tööandjatele ka majanduslikult kasulik. Töökiusamine tekitab tööstressi, mille üks võimalik väljund on see, et kiusamisohver ei suuda oma ülesandeid täita. Inimene on küll füüsiliselt tööl, täidab kohta, saab palka, aga kui lõpuks hinnata tema töötulemusi, siis need puuduvad.
Kuidas vähendada vägivallaohtu võõraste poolt
Vaimsele tervisele on ohtlik ka see, kui töötaja satub võõraste isikute vägivaldse käitumise ohvriks. Aastatel 2007–2011 juhtus selliseid tööõnnetusi 966 korral.
Kõige enam toimus selliseid õnnetusi kaitseteeninduse töötajatega. Järgnesid politseinikud ja vangivalvurid. Lisaks on võõraste isikute vägivaldse käitumise ohvriks langenud uksehoidjad ja valvurid, meditsiiniõed, õpetajad, detektiivid, bussi- ja trammijuhid jpt.
Igal tööandjal on kohustus hinnata ohtusid, mis võivad tema töötajaid ähvardada, ning püüda leida mooduseid, kuidas ohte kas vältida või vähendada. Tööinspektsiooni peaspetsialisti Silja Sooni hinnangul jätavad tööandjad riskianalüüsi sageli tegemata või ei hinnata selle käigus vägivallaohtu.
Täiendavat infot töövägivalla ja tööstressi kohta leiate siit.
Lisainfo: Evelin Kivimaa, Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist, 626 9403, 5699 2324, Evelin.Kivimaa@ti.ee
