Tulekahju vastu saab astuda juba 300kroonise tulekustutiga.

Büroodesse ja eriti väikestesse kontoritesse tuletõrjesüsteemi paigaldamine on kulukas, seepärast jäetakse see sageli tulevaseks investeeringuks. Kuid paljudki kahjud jääksid olemata, kui töökoht oleks kaitstud kas või esmaste tulekustutusvahenditega.

“Kõige levinum kustutusvahend nii kodus kui ka kontoris on pulberkustuti,” selgitab Tamrex Ohutuskeskuse müügijuht Raul Volke.

Võrreldes CO2- või vahtkustutiga, saab pulberkustutiga kustutada 4-5 m kaugusel tulekoldest. Lisaks taskukohasele hinnale saab pulberkustutiga kustutada praktiliselt kõike, nii vedelaid kui ka tahkeid materjale. Liiatigi pole pulber Volke kinnitusel ei inimesele ega keskkonnale ohtlik.

Tulekustutit kontrolli iga kahe aasta järel

Volke soovitab kustutit kontrollida kord kahe aasta järel. Suurema õhuniiskuse, temperatuuri või vibratsiooni tingimustes viibivat kustutit tuleb kontrollida kord aastas.

CO2-kustutid sobivad eelkõige väärtusliku peenelektroonikaga ruumidesse nagu laborid, serveri- ja telefonijaamad. Kuna süsihappegaas kokkupuutel hapnikuga aurustub, siis koristamist pole. Samas on need kustutid vähemefektiivsed ja pulberkustutitest kallimad.

Pulberkustutist veidi vähem efektiivne, aga kallim vahtkustuti kustutab paremini hõõguvaid materjale, märjates need sügavuti läbi.

Samas hoiatab Volke ajamast kaasaegseid vahtkustuteid segamini nõukogudeaegsete keemiliste ja õhkvahtkustutitega. Viimased on Eestis juba aastaid keelatud ja ei vasta nõuetele.

Automaatne süsteem teavitab varakult

Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) on aga nõutav just kõrgendatud riskiga objektidel, kus tulekahju ohustab inimeste elu ning põhjustab suuri varalisi kahjusid. “Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi on vaja, et avastada tulekahju siis, kui seda saab veel kustutada või piirata selle levikut,” selgitab Installatsiooni Kompanii juhataja Anton Teras.

Seega on süsteemi väljaehitamiseks kulunud raha kõigiti otstarbekas investeering.

ATSi juhib keskseade, mille reservtoide peab tagama süsteemi toite 72 tunni jooksul pärast voolu katkemist. Lisaks kuuluvad sellesse suitsule ja kuumusele reageerivad tulekahjuandurid, häirekellad, sireenid ning käsitsi teadustamise nupud.

Keskseadmetest on Terase seletusel enimlevinud nn aadressita variant, kus häiret andev tulekahjuandur on keskseadmel nähtav tsooni täpsusega. Nn aadressiga variandi puhul on signaali lähtekoht nähtav anduritäpsusega.

Andurid vajavad regulaarset hooldust

Tulekahjuanduritest levinuimad on ioon- ja temperatuuriandureist odavamad optilised andurid. Väljapääsude juures paiknevad käsitsiteadustamise nupud käivitavad häirekellad.

Kuna paigaldatud seadmed on töös ööpäevaringselt, tuleb neid perioodiliselt kontrollida.

Terase selgitusel vajab valehäiret andev andur hooldust või isegi pisiremonti. Suurte süsteemide jälgimiseks on tema sõnul juba otstarbekas sõlmida hooldusleping.

Siiski tähendab tuleohutuse korraldamine ettevõttes tuleohutuspoliitika väljatöötamist. See aga eeldab omakorda tuleohutusekspertiisi, mille taha tihti toppama jäädaksegi. Ehkki tuleohutust reguleerivad mitmed eeskirjad, ei rutata neid eriti täitma enne, kui punane kukk majas.

Originaalartikkel