Uus töötaja on esimesest päevast alates ettevõtte täieõiguslik töötaja nagu kõik teisedki. Kuid tema puhul on siiski üks erinevus – ta vajab palju enam juhendamist.
Vältimaks vastuolu, kus töösuhte üks pool leiab, et juhendamine oli piisav, aga teine pool pole siiski kõike vajalikku omandanud, võiks olemasoleva juhendamise-väljaõppe objektiivse pilguga üle vaadata.
Milline on uue töötaja juhendamise ja väljaõppe süsteem?
Sageli peetakse piisavaks, kui töötajale antakse kätte kaustatäis mitmesuguseid juhendeid ning kästakse need lihtsalt läbi lugeda, siis juhatatakse ta töökohale ja päris töö võibki alata. See ei ole kindlasti juhendamise hea tava! Pahatihti võibki õnnetust või kutsehaigust uurides tõdeda, et hoolimata hästi koostatud juhenditest ei tea töötaja nende sisust põhimõtteliselt midagi.
Uue töötaja juhendamise ja väljaõppe terviklik süsteem koosneb sissejuhatavast juhendamisest, esmajuhendamisest ja väljaõppest.
Uue töötaja juhendamise ja väljaõppe süsteem
Sissejuhatav juhendamine
Määruse “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” järgi algab töötaja juhendamine sissejuhatava juhendamisega, mille viib läbi töökeskkonnaspetsialist. Selle käigus tuleb uuele töötajale tutvustada ettevõtte töökorralduse reegleid (mida varem nimetati sisekorraeeskirjadeks), töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte, ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavaid abinõusid, juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral, juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks ning töötaja kohustusi ja õigusi õigusaktides sätestatu järgi. Samuti peab töötajat teavitama Tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmetest ning sellest, kes on ettevõtte esmaabiandja, töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik (-volinikud).
Töökeskkonnavolinikul on suur roll selles, et uus töötaja õpiks tundma ettevõtte töökeskkonda ning tal oleks keegi, kelle poole vajadusel töökeskkonnaküsimustega pöörduda. On ju töökeskkonnavoliniku kohustus jälgida, et töötajad oleksid varustatud korras isikukaitsevahenditega ning et nad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Just töökeskkonnavoliniku kaudu peab töötajateni jõudma teave nii töökeskkonna ohuteguritest ja riskianalüüsi tulemustest kui ka tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Pahatihti kiputakse unustama, et ka töötajal endal on kohustused, mis tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Üks esimesi neist on see, et töötaja peab tegema tööandjaga ohutu töökeskkonna loomisel koostööd!
Esmajuhendamine
Tööandjal tuleb määrata pädev isik, kes peab esmajuhendamise läbi viima just uue töötaja tulevasel töötamiskohal. Esmajuhendamise käigus tutvustatakse uuele töötajale ohutusjuhendeid, mis on tema töötamiseks vajalikud, käigu need siis tehtavate tööde või kasutatavate seadmete kohta. Peale ohutusjuhendite tuleb uuele töötajale tutvustada ka töökeskkonna tegureid, mis võivad teda ohustada. Kui töökohal nähakse ette isikukaitsevahendid, tuleb selgitada ka nende kasutamist.
Tervisekahjustuste vältimiseks on vaja tutvustada ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid ning töötajale ette nähtud töökorraldust. Viimane ei ole tähtis mitte ainult sellest seisukohast, mis kell algab tööpäev ja mis kell lõunapaus, vaid ka selles osas, millal on töötajatele ette nähtud puhkepausid, kui need on vajalikud vaimse või füüsilise ülekoormuse vältimiseks. Väikeste puhkepauside eesmärk on anda organismile võimalus taastuda, et töövõime säiliks kogu tööpäeva jooksul.
Viimasena (aga eelmainitutega sama tähtsana) tuleb tutvustada tule- ja elektriohutusnõudeid, töökohal kasutatavaid ohutusmärguandeid ning seda, kus asub telefon abi kutsumiseks, tulekustutus- ja esmaabivahendid ning evakuatsioonipääsud ja -teed.
Väljaõpe
Selle käigus peab uus töötaja selgeks saama ohutud töövõtted. Väljaõppe läbiviija võib olla vaid tööandja määratud spetsialist või kogenud töötaja. Nii toimub praktiliste töövõtete esmane omandamine kogenud juhendaja jälgimisel. Väljaõppe kestus sõltub sellest, milline on ameti- või kutseala spetsiifika ning töö keerukus ja ohtlikkus.
Töötaja iseseisvale tööle lubamine saab toimuda alles siis, kui juhendaja on kindel, et töötaja on omandanud ohutu töötamise oskused. Seetõttu tasuks juhendajal korraks läbi mõelda, millised on tema meelest need kriteeriumid, mis näitavad, et uus töötaja on omandanud ohutud töövõtted. Tööga seotud ohtude tundmine on nende oskusliku vältimise üks osa.
Nõuandeid juhendajale
Juhendaja peab uue töötaja väljaõppe puhul silmas pidama järgmist:
- uut töötajat ei tohi õpetada töötama nii, kuidas ka saab, vaid ainult nii, kuidas on õige, et vältida võimalikke tööõnnetusi või tööga seotud haigestumisi;
- isiklik eeskuju on oluline, et uus töötaja õpiks järgima tööohutust, kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid jmt;
- ohutuskultuur on töötamise igapäevane osa;
- juhendaja peab andma juhendatavale tema töötamise kohta tagasisidet;
- töötajat tuleb teavitada, millistele võimalikele ohusignaalidele peab tööd tehes tähelepanu pöörama, kuidas nendele reageerima, milliseid ohte võib ise kõrvaldada ja milliste puhul tuleb ilmtingimata abi kutsuda;
- töötajat tuleb teavitada, millised on võimalikud ohuolukorrad ja nende registreerimise reeglid.
Väljaõppe lõppemisel võiks töötajale teada anda, millise kolleegi poole pöörduda, kui tal tekib veel küsimusi. Kas selleks on juhendaja või keegi teine, on juba läbimõtlemise küsimus.
