Töövõtuleping tekitab tihti küsimusi. Legal Room spetsialist vastab levinumatele:
1. Mis on töövõtuleping?
Töövõtuleping on lepingu tüüp, millega üks isik ehk tellija tellib teiselt isikult ehk töövõtjalt töö teostamise- näiteks asja valmistamise või muu kokkulepitud tulemuse saavutamise.
Töövõtuleping on näiteks see kui tellid oma koju trepi, mis sulle tisleri töökojas valmis tehakse.
2. Mida kokku leppida töövõtulepingus?
Töövõtulepingusse tuleks kirja panna kõik tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppe olulised tingimused. Sealhulgas:
- milliste omadustega asja töövõtja peab valmistama;
- millal töö valmib;
- kuidas toimub asja üleandmine ja vastuvõtmine;
- milline on tasu ja kuna tellijal see töövõtjale tasuda tuleb;
- reeglid selleks puhuks, kui asi ei vasta kokkuleppele;
- kui asjale antakse garantii, siis garantiiga seotud tingimused.
3. Kuidas erineb töövõtuleping töölepingust ja käsunduslepingust?
Tööleping sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel ning seda reguleerib eraldi Töölepinguseadus, kus tuleb mõlemale poolele mitmeid kohustusi. Töölepingut iseloomustab see, et töötaja allub tööandja poolsele juhendamisele ja kontrollile.
Töövõtulepingu puhul on töövõtja aga iseseisev teenuse pakkuja, kes otsustab oma teenuse pakkumise tingimuste üle ise.
Käsundusleping on võlaõiguslik leping nagu ka töövõtuleping. Kuid käsundusleping sõlmitakse teenuse osutamise puhuks. Näiteks raamatupidaja, kes sõlmib raamatupidamisteenuse osutamise osas lepingu, siis see on tavaliselt käsundusleping.
4. Millist seadust kohaldatakse töövõtulepingule?
5. Millal saab tellija öelda, et töö ei ole ikkagi sobilik?
Kui poolte vahel on kirjalik leping, siis tuleb lähtuda sellest. Kui asjal ei ole neid omadusi, mis on lepingus kokku lepitud, siis on lepingut rikutud.
Kui kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud tuleb vaadata seadust. Võlaõigusseaduse kohaselt ei vasta töö tingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks see telliti või milleks sellist tööd tavaliselt kasutatakse.
