Koolitustoetus on tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks makstav toetus.
Tööandjad saavad taotleda töötukassast koolitustoetust:
- seoses uute töötajate värbamisega;
- töötajate koolitamiseks muutuste olukorras;
- töötajate eesti keele oskuse arendamiseks;
- töötajate informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks.
Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Koolitusel osaleva töötaja tööleping peab olema tähtajatu või vähemalt kuuekuuline.
Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta.
Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Avalduse esitaja peab olema juhatuse liige või volitatud isik. Kui avalduse esitaja on volitatud isik, tuleb avaldusele lisada volikiri (ei pea olema notariaalne). E-töötukassas saab juhatuse liige volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ning koolituse lõpus peavad osalejad saama tunnistuse või tõendi koolituse läbimise kohta.
Koolitustoetuse avalduse esitamiseks peavad olema teada järgmised andmed:
- valitud koolitusasutuse kontaktandmed (ärinimi, registrikood, kontaktisiku ees- ja perenimi, telefon, e-post);
- koolituse nimetus, koolituse maht akadeemilistes tundides, algus- ja lõpukuupäev, toimumiskoht;
- koolituse õppekava;
- koolituse kogumaksumus koos käibemaksuga ja maksumus ühe osaleja kohta (tellimuskoolituse puhul olemas hinnapakkumine);
- koolitusel osaleja(te) ees- ja perenimi, isikukood, ametinimetus, töölepingu kestus (kas tööleping on tähtajatu või tähtajalise lepingu korral lepingu periood);
- sõidukulude hüvitamise taotlemisel väljaspool Eestit toimuva koolituse korral info, mil viisil on transport korraldatud ja eeldatav sõidukulu töötaja kohta.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale:
- koolituskulu,
- koolitusel osalemisega seotud sõidukulu, kui koolitus toimub väljaspool Eestit ning
- makstakse toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal.
Kulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta. Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, siis makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina ja toetust makstakse tööandja avaldusel toodud töötajate eest kuni 50%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Vähese tähtsusega abi kohta leiate infot SIIT.
Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul üle kõikide toetusvõimaluste (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele oskuse ja IKT alaste oskuste arendamine). Kui tööandjale on varasemalt koolitustoetust makstud, siis võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.
Koolitustoetuse maksmise kord
Positiivse otsuse korral makstakse koolitustoetust kuluaruande alusel (saab esitada e-töötukassas). Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise. Koolituse arve peab olema koolitusasutuse poolt väljastatud tööandja nimele. Arvele peab olema märgitud koolituse nimetus, toimumise periood (kuupäevast kuupäevani), kogumaht akadeemilistes tundides ja osaleja(te) ees- ja perenimi. Arve nõuded palume tööandjal edastada koolitusasutusele.
Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt:
- tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
- tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sellises rollis;
- koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist, või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine.
Koolitustoetuse teenust osutatakse Vabariigi Valitsuse määruse Tööhõiveprogramm 2021-2023 alusel.
Koolitustoetus töötajate värbamiseks
Töötajate värbamiseks saa koolitustoetust taotleda kindlaks määratud põhikutsealade töötajate koolitamiseks. Need on põhikutsealad, mis valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute (OSKA uuringud) kohaselt on lähiaastatel kasvava tähtsusega ning millele juba praegu ei ole piisavalt sobivate oskustega töötajaid.
Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Koolituse õppekava kogumaht võib sisaldada auditoorse, praktilise ja iseseisva töö tunde. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Juhatuse liige saab volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.
Toetuse saamiseks peab tööandja otsima sobivaid kandidaate esmalt töötukassa kaudu ja avaldama töökuulutuse töötukassa kodulehel. Kui töötukassas registreeritud töötute seast sobivat uut töötajat ei leia, võib töötaja leida ka muul viisil. Koolitustoetust võite taotleda nii töötukassa kaudu kui ka muul viisil leitud töötaja koolitamiseks.
Toetuse taotlemiseks tuleb töötajaga sõlmida tähtajatu või vähemalt kuuekuuline tööleping. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 4 kuu jooksul töötaja tööle asumisest.
Üldjuhul hüvitatakse kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta. Kui leitakse sobiv töötaja töötukassas registreeritud töötute seast, siis hüvitatakse kuni 100%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, siis makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina, tööandja avaldusel toodud töötajate eest kuni 50 protsenti kulude kogusummast, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul üle kõikide toetusvõimaluste (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT-alaste oskuste arendamine). Kui tööandjale on varem koolitustoetust makstud, siis võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.
Koolitustoetust makstakse kuluaruande alusel (saab esitada e-töötukassas), millele on lisatud koolitusega seotud kuludokumentide koopiad (arve ja maksekorraldus) ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise. Koolituse arve peab olema koolitusasutuse poolt väljastatud tööandja nimele. Arvele peab olema märgitud koolituse nimetus, toimumise periood (kuupäevast kuupäevani), kogumaht akadeemilistes tundides ja osaleja(te) ees- ja perenimi. Arve nõuded palume tööandjal edastada koolitusasutusele.
Põhikutsealade põhjalikum loetelu “Toetatavate põhikutsealade ISCOd“. Tabelist saab vaadata, milliseid ameteid erinevad põhikutsealad hõlmavad ning millised on nende ametite peamised tööülesanded. Tabeli koostamisel on aluseks võetud rahvusvaheline ametite klassifikaator ehk ISCO (International Standard Classification of Occupation). Selgituste aluseks on 4-kohalised ISCO-koodid. Näiteks hooldustöötajate põhikutseala sotsiaaltöö valdkonnas hõlmab nii hooldajaid tervishoiuasutustes kui ka kodus hooldajaid. Põhikutsealade loetelu täieneb vastavalt OSKA uuringute valmimisele.
Näide: tegevust alustav puidutööstusettevõte soovib leida töötajaid. Ettevõte avaldab töökuulutuse töötukassa kodulehel, kuid sobiva ettevalmistusega töötajaid ei leia. Samas ollakse nõus osad isikud tööle võtma ja välja koolitama. Tööandja koostab koos kutseõppeasutusega sobiva koolituskava ja esitab töötukassale avalduse koolitustoetuse saamiseks. Kuna kõik töötajad leiti töötukassa kaudu registreeritud töötute seast, hüvitab töötukassa 100% koolitusega seotud kuludest, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Koolitustoetus muutuste olukorras
Koolitustoetust muutuste olukorras saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui töötajate oskused vajavad täiendamist seoses ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega või kvalifikatsiooninõuete uuenemisega.
Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Koolituse õppekava kogumaht võib sisaldada auditoorse, praktilise ja iseseisva töö tunde. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Juhatuse liige volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.
Toetatakse koolitusi, mis toetavad töötaja kohanemist ettevõttes toimuvate muutustega (koolitusvaldkondade valik ei ole piiratud). Kvalifikatsiooninõuete uuenemise olukorras toetab töötukassa töötajate koolitamist juhul, kui muudatused on tingitud välistest asjaoludest, näiteks on hiljuti muutunud või on muutumas seadusega ette nähtud nõuded ametikohal töötamiseks või uueneb kutsestandard. Koolitustoetus on suunatud töötajatele, kes tulenevalt ettevõttes toimuvatest muudatustest või kvalifikatsiooninõuete uuendamisest võivad töökoha kaotada.
Toetuse saamiseks peab ettevõte avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab olema tähtajatu või kehtima pärast avalduse esitamist veel vähemalt kuus kuud.
Avaldusel on oluline kirjeldada, millised muutused ja mis põhjusel ettevõttes toimuvad, kuidas seniajani oli ettevõttes töö korraldatud ning kuidas muutused tingivad töötajate koolitusvajaduse.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu ja makstakse tööandja soovil toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Lisaks on võimalik hüvitada koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu, kui koolitus toimub välismaal. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, siis makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina tööandja avaldusel toodud töötajate eest kuni 50 protsenti kulude kogusummast, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul kõikide toetusvõimaluste peale (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT oskuste arendamine). Kui tööandjale on varem koolitustoetust makstud, siis võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.
Positiivse otsuse korral makstakse koolitustoetust kuluaruande alusel, millele tuleb lisada koolitusega seotud kuludokumentide koopiad ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Koolituse arve peab olema väljastatud tööandja nimele ning esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise.
Näide 1: tootmisettevõte võtab kasutusele uue tootmisliini ning peab oma töötajad sellel töötamiseks ümber koolitama.
Näide 2: tootmisettevõte võtab kasutusele TIG-keevituse tehnoloogia ja seetõttu vajavad keevitajad koolitust TIG-keevituse valdkonnas vastavate tööde kvaliteetseks teostamiseks.
Näide 3: ehitusettevõte soovib uue teenusena teostada küttesüsteemide ehitustöid ja töötajad vajavad gaasipaigaldiste ehitamise koolitust.
Näide 4: ettevõte siseneb välisturule ja töötajad vajavad inglise keele koolitust.
Millal muutuste olukorras ei saa toetada?
Näiteks koolitustoetusega ei toetata:
- väiksemaid muudatusi ettevõtte igapäevase töö korraldamisel. Näiteks varem on raamatupidamisteenust sisse ostetud ja nüüd hakkab raamatupidamist tegema üks töötajatest.
- Asendusvajadust ettevõttes. Näiteks kui töötaja lahkub ja uuel töötajal puuduvad vastavad teadmised/oskused või vajatakse töötajale asendajat puhkuste/ajutise töövõimetuse perioodiks.
- Võõrkeeleoskuse arendamist kui ettevõte on sama võõrkeelt (näiteks inglise keelt) kasutanud ka varem oma klientide ja koostööpartneritega suhtlemisel.
- Aegunud pädevustunnistuste või sertifikaatide uuendamist. Näiteks töötaja pädevustunnistus vajab aegumise tõttu uuendamist.
- Struktuurimuudatuste tõttu ettevõttes töötaja ametikoha muutusest tingitud koolitusvajadust, kui töötaja töötas näiteks varem spetsialistina ja vajab juhina tööd alustades juhtimiskoolitust.
Koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks
Koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
Koolituse maht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Avaldus esitatakse iga koolituse kohta eraldi. Juhatuse liige saab volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.
Toetuse saamiseks peab ettevõte avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab olema tähtajatu või kehtima pärast avalduse esitamist veel vähemalt kuus kuud.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ja koolituse lõpus peab koolitaja väljastama koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.
Tööandja valib eesti keele koolituse lähtudes oma vajadustest. Kui on vaja korraldada töötajatele eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavat koolitust, siis tuleb valida koolitusasutus, kellel on vastav tegevusluba. Tegevusloaga koolitusasutused on leitavad Keeleameti kodulehelt siit. Eesti keele koolituse õpiväljundid peavad vastama õppe eesmärgile.
Et teha läbimõeldud otsus, soovitame eesti keele koolitust valides põhjalikult tutvuda sellega, milline on koolituse sisu, kestus (maht tundides), õppemeetodid, ajakava ja intensiivsus, kes on õpetaja(d), kas koolituse hind sisaldab õppematerjale, millised on koolituse lõpetamise tingimused, kuidas keeleoskuse taset kontrollitakse.
Eesti keele A1-taseme koolitus võiks olla vähemalt mahus 100 akadeemilist tundi.
Oma töötajatele sobivaima eesti keele õppe lahenduse leidmisel on vajadusel abiks Integratsiooni Sihtasutus.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu ja makstakse lisaks tööandja soovil toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, siis makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina tööandja avaldusel toodud töötajate eest kuni 50 protsenti kulude kogusummast, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul kõikide toetusvõimaluste peale (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT-oskuste arendamine). Kui tööandjale on varem koolitustoetust makstud, võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.
Positiivse otsuse korral makstakse koolitustoetust kuluaruande alusel, millele tuleb lisada koolitusega seotud kuludokumentide koopiad ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Koolituse arve peab olema väljastatud tööandja nimele ning esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise.
Koolitustoetus töötaja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks
Koolitustoetust töötajate IKT alaste oskuste arendamiseks saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
Koolituse maht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Juhatuse liige saab volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.
Toetuse saamiseks peab ettevõte avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab olema tähtajatu või kehtima pärast avalduse esitamist veel vähemalt kuus kuud.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ja koolituse lõpus peab koolitaja väljastama koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.
Koolituste kavandamisel soovitame tutvuda SA Kutsekoda poolt 2020. aastal valminud uuringuga “OSKA ülevaade valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadusest“.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu ja makstakse tööandja soovil toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Lisaks on võimalik hüvitada koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu, kui koolitus toimub välismaal. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina tööandja avaldusel toodud töötajate eest kuni 50 protsenti kulude kogusummast, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.
Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul kõikide toetusvõimaluste peale (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT-oskuste arendamine). Kui tööandjale on varem koolitustoetust makstud, võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.
Positiivse otsuse korral makstakse koolitustoetust kuluaruande alusel, millele tuleb lisada koolitusega seotud kuludokumentide koopiad ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Koolituse arve peab olema väljastatud tööandja nimele ning esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise.
Näited töötajate IKT alaste oskuste vajadusest:
- uue majandustarkvara (ERP) kasutuselevõtmine;
- uue 3D projekteerimistarkvara kasutuselevõtmine projekteerimisel;
- BIM-tehnoloogia oskuslik kasutamine ehitiste mudelpõhiseks projekteerimiseks, projektinformatsiooni haldamiseks ja tegevuste koordineerimiseks;
- uue 3D konstrueerimis- ja automatiseerimistarkvara kasutuselevõtmine tootmisettevõttes;
- masina- ja robotisüsteemide tundmine ja programmeerimine;
- andmeanalüüsi tarkvara, ärianalüüsi ja andmete visualiseerimise keskkonna kasutusele võtmine;
- patsientide hoolduspäevikute pidamine arvutis.
