Kas öötöö inimesele sobib või mitte, on väga individuaalne. Sellest lähtuvalt on ka öötöö mõjud tervisele erinevad.

Kui puuduvad öötööks vajalikud tingimused, on inimese tervis ohustatud. Eelduste kohaselt peab töö vastama inimese kehalistele ja vaimsetele võimetele, kuid alati see nii ei ole. Tihtilugu hindavad ka inimesed ise oma võimeid üle. Lisaks vaimselt ja füüsiliselt sobivale tööle, peaks töö võimaldama ka pere- ja tööelu ühildamist. Kuna öösel töötavatel inimestel on võimalus perega aega veeta palju väiksem kui päeval töötavatel inimestel, tuleb neil seda teha oma uneaja ehk oma puhkamiseks kuluva aja arvelt.

Uuringute tulemusena on leitud, et öösel töötamisel võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele.

• Öötöö on Euroopa seadustega paika pandud kui töö, mis jääb ajaliselt 23.00 ja 6.00 vahele. Kui tööajast kuni kolm tundi jääb selle aja sisse, siis loetakse seda juba öötööks.
• Euroopa Liidu seadustega on paika pandud ka vanusepiir öötööle lubamiseks. Öötöö on keelatud noortele ja inimestele, kellel on sõltuvalt öötööst täheldatud tervisehäireid.
• Öötööga seotud tervisehäirete ilmnemisel tuleb töötaja viia üle sobivale päevatööle.
• Tööandja peab võimaldama öötöö tegijale vähemalt pooletunnise (tasustamata) söögipausi sooja toidu valmistamise võimalusega.
• Öötöö koormab inimesi nii füüsiliselt kui ka vaimselt rohkem kui päevatöö ja seab töötajatele erilised piirangud.

Enne öötööle asumist peaks tööandja vähemalt:

• konsulteerima põhjalikult töötajate esindajatega öötöö alustamise ja öötöö tingimuste osas ning meetmete osas, mis tuleb vastu võtta töötajate vajaduste ühildamiseks öötöö eritingimustega;
• korraldama arstliku läbivaatuse öötöötajatele enne nende töölevõtmist (ka regulaarselt töösuhte ajal).
  ÖÖTÖÖ TAGAJÄRJED VAIMSELE TERVISELE:
  • suureneb ärrituvus ja rahutus, emotsionaalne kurnatus 
  • kujuneb krooniline väsimus
  • häirub une-ärkveloleku rütm, tekivad unehäired
  • unehäired soodustavad alkoholi või ravimite kuritarvitamist
     

  ÖÖTÖÖ TAGAJÄRJED FÜÜSILISELE TERVISELE

  • suureneb õnnetuste-vigastuste oht
  • tekivad ja süvenevad seedehäired, sh kaksteistsõrmiksoole ja maohaavandid
  • suureneb oluliselt haigestumise oht südame ja veresoonte haigustesse, kõrgeneb vererõhk, tekivad rasvade ainevahetuse häired
  • suureneb rasvumise oht
  • nõrgeneb immuunsüsteem, mis teeb inimese vastuvõtlikumaks külmetushaigustele ja gripile

  ÖÖTÖÖ MÕJU VAIMSELE TERVISELE

  Öötöö sobimine inimestele võib olla väga erinev. Paljudel tekivad seoses öötööga peresisesed konfliktid. Sageli mõjub töötaja tervisele just öötöö halvasti.

  Öötööga kaasnevate haiguste põhisüüks peetakse puudulikku und ja füsioloogiliste elurütmide häiritust. Unepuudus omakorda vähendab vastutusvõimet ja tekitab stressi. Nii füüsilisel kui ka vaimsel tööl vajab organism iga päev, iga nädal ja iga aasta puhkust.

  Osa vaimsel alal töötavaid inimesi eelistab töötada öösel pärast kella 24, teised aga töötavad meelsamini varahommikul ja päeval. Teataval määral võib osal juhtudel ka öötöö hästi produktiivne olla. Paljude uuringute tulemused aga näitavad, et öine töö on üldiselt siiski tunduvalt vähem produktiivne kui päevane töö. Kui öösel töötamine on paratamatu, siis tuleb une puudujääk tasa teha 1,5–2-tunnise magamisega järgmisel pärastlõunal.

  Töö- ja puhkeaja režiimi oskamatul kujundamise korral võib kujuneda krooniline väsimus – organismi seisund, mille korral tööpäeva(-öö) vältel tekkinud väsimus järgmiseks õhtuks ei kao ja töövõime täielikult ei taastu, vaid hakkab päev päeva järel järjest vähenema.

  Kroonilise väsimuse esimesteks sümptomiteks on huvi kadumine vaimse töö vastu, püsivuse puudumine, tähelepanuvõime ja mälu nõrgenemine, rõhumistunne peas ja sageli peavalu. Neile sümptomitele pööratakse tavaliselt vähe tähelepanu, sest need on sellist laadi, mis inimest ei alarmeeri. Krooniliselt väsinud inimene kannatab tihti unetuse all, uni on pinnapealne ja katkeb iga väiksemagi ärrituse puhul, uuesti uinuda on raske. Niisugune uni ei kosuta, ärgatakse roidunult ja vähenenud töövõimega. Nende nähtudega kaasneb ülitundlikkus müra ja teiste ärritajate vastu, ülearune mure tavaolukorras väiksena tunduvate probleemide pärast, isutus, seedehäired, pidev külmatunne jne.

  Inimestel, kes töötavad libiseva graafiku alusel, on märgatavalt väiksem serotoniinisisaldus veres. Ajakirjas Sleep avaldatud uurimuses arvatakse, et sellel hormoonil on oluline roll une reguleerimisel. Uurimuses, mille autoriks on Buenos Airese ülikooli filosoofiadoktor Carlos J. Pirola, võrreldi 683 inimest, kellest 437 töötasid päevase graafiku ja 246 öise graafiku alusel. Päevased töövahetused algasid hommikul kell 6 ja öised kell 18. Ükski vaatlusalustest ei teinud uuringuperioodi kestel oma töögraafikus vahetusi. Uurimistulemused näitasid serotoniini hulga suurt erinevust päevase ja öise graafikuga töötajate vahel: päevase graafikuga töötajatel oli vere serotoniinisisaldus märgatavalt suurem võrreldes nende töötajatega, kes töötasid kord päevasel, kord öisel ajal. Lisaks uneprobleemidele seostatakse vähest serotoniinisisaldust ka ärrituse, depressiooni ja rahutusega.

  Kui inimene ei ole töötanud öises vahetuses, võib ta arvata, et sellega kohanemine on küllaltki lihtne – midagi, mis võtab vaid paar päeva. Kuid see on tõest väga kaugel. Öise töö korral häirub kogu organismisisene ajastamismehhanism, mis reguleerib und ja ärkvelolekut ning valitseb keha keemiliste ühendite voolu. Keha sisemine kell, mis on seatud päikesetõusu ja õhtuse pimenemise järgi, muutub loomuliku tsüklina, mida nimetatakse ööpäevarütmiks.

  Kui katsuda muuta une-ärkveloleku tsüklit, on see nagu sümfoonia kahe dirigendiga, kes juhatavad kumbki isemoodi. Inimese õrnad sisemised rütmid lähevad tasakaalust välja. Tavaline on, et öises vahetuses töötavad inimesed magavad keskmiselt 5–7 tundi nädalas vähem kui päevased töötajad, segajateks on päevane valgus ja liiklusmüra.

  SOOVITUSED ÖÖSEL TÖÖTAJALE:
  • valmista magamiseks ette rahulik tuba, pane akende ette tumedad rasked kardinad, et päikesevalgus und ei segaks
  • teata sõpradele, mis kellaajal sa magad ja palu ennast mitte häirida
  • kui hommikul pärast öist vahetust ei õnnestu magada rohkem kui 4–6 tundi, planeeri veel üks uinak õhtupoolikul
  • kui õnnestub magada 5–6 tundi, võib õhtupoolne uinak kesta ainult 15–45 minutit
  • kui hommikune uni on vaid 3-tunnine, on soovitatav magada õhtupoolikul 2 tundi

  ÖINE TÖÖTAMINE TINGIB UNEPUUDUSE

  Öises vahetuses töötajad ei maga sageli küllaldaselt. Uurimused näitavad, et isegi siis, kui inimesed, kes on olnud üleval kogu öö, pannakse magama vaiksesse pimedasse laboratooriumisse, ärkavad nad ikkagi 4–5 tunni pärast. Neid äratab keha sisemine kell, sest ööpäevarütmid ei allu täielikult muutmisele. Päevane magamine pärast öötööd kipub olema 2 tundi lühem kui öine uni. Lühenemine toimub eeskätt une 2. faasi ja REM-une (nn kiire, unenägudega une) arvelt. Sügav uni ehk une 3. ja 4. faas ei paista mõjule alluvat.

  Kuna organism korraldab meie füsioloogilisi ja käitumuslikke funktsioone jämedalt võttes 24-tunnise süsteemi alusel, on meie une ja ärkveloleku vaheldumine, kehatemperatuur, hormoonide eritumine, meeleolu, seedimine ja muud kehatoimingud geneetiliselt teatud kindlatele kellaaegadele programmeeritud. Öösel töötajate uurimine on näidanud, et neil ilmnevad unehäired veel 10 aastat pärast öötöö lõpetamist.

  Valvsus ja tegutsemine järgivad samasugust struktuuri. Ilmselgelt peab inimene olema pidevalt täiesti ärkvel, kui ta teeb öö läbi tööd, mille puhul psühhomotoorsed toimingud on olulised. Autojuhid, lendurid, masinaoperaatorid, meditsiinitöötajad, politseinikud ja jõujaamatöötajad peavad säilitama valvsuse kogu tööaja vältel. Siin on olulised ka töötingimused. Üks uurimus näitas, et töölised, kes istusid eredate lampide all 6 ja enam tundi öösel, olid erksamad ja nende päevane uni oli mõnusam.

  Et inimese erksus kahaneb hommikuti öötöö lõpptundidel, suureneb siis õnnetuste tekke oht, eriti kui kasutatakse masinaid või ollakse autoroolis. Mõnikord võib magamatus ja püüe organismisisese kella nõudmisi eirates ärkvel püsida osutuda hukatuslikuks. USA-s peetakse und või selle puudumist igal aastal kümnete tuhandete liiklusõnnetuste põhjuseks. Mõnesekundiline tukastus võib tuua surma.

  ÖÖTÖÖ MÕJU FÜÜSILISELE TERVISELE

  Kõige sagedasemad terviseprobleemid on kestvast ja korduvast füüsilisest koormusest tingitud vaevused, mille tagajärjel tekivad esialgu kerged funktsionaalsed tervisehäired. Kui nendele õigel ajal tähelepanu ei pöörata, võivad areneda püsivad tervisekahjustused. Tugi- ja liikumiselundkonna häiretest on sagedasemad selja ja käte lihasevalu ning kaela- ja nimmeradikuliiti. Öötöö korral võib arvestada sellega, et töötajale mõjuvad kõik töökeskkonna riskitegurid tugevamalt kui päevatöö korral.

  Öötöö korral suureneb
  – vähki haigestumise risk – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringukeskus on lisanud öötöö vähiriski suurendavate tegurite hulka. Teadlased oletavad, et vähiriski suurenemise põhjuseks võib olla inimeste bioloogilise kella ja sellega seoses une-ärkvelolekuga seotud hormonaalse tasakaalu häirimine;
  – südame-veresoonkonna haiguste risk – kuna südameveresoonkonna haigused on tihedalt seotud stressi, sealhulgas nii vaimse kui füüsilise koormusega seotud stressi, ja toitumisharjumustega.

  Kohvi või magusa tarvitamisel ei ole öist tööd soodustavat efekti. Samuti on ekslik arvamus, et öise töö ajal peavad inimese toitumisharjumused olema teistsugused kui päeval. Toidukordi peaks olema päevas 4–6 (3,5–4 tunni tagant), jagatuna vastavalt une-ärkveloleku rütmile. Toidukogused enne magamaminekut ei tohi olla suured.

  Mõned uurimused näitavad, et töö öises vahetuses võib muuta rasestumise raskemaks. Kui ollakse juba rase, on raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse oht suurem, samuti suureneb võimalus, et sünnib alakaaluline laps.

  UNERÜTM

  Und mõjutavad ööpäeva- ehk tsirkadiaanrütmid. Need rütmid alluvad umbes 25-tunnisele bioloogilisele kellale. Printsiibi aluseks on asjaolu, et kõik keha sisefunktsioonid on omavahel tihedalt seotud ja sünkroonselt 24 ja 25 tunni piiresse ajastatud, vaatamata püsipimedusele või muudele valgustingimustele.

  Kui vaadelda und seoses ööpäevarütmidega, siis saab selgeks, et uinumise tõenäosus on suurim kehatemperatuuri langemise ajal, ärgatakse aga kehatemperatuuri tõusmisel. See selgitab, miks on halb magada, kui une ja kehatemperatuuri kõverad pole omavahel sobivalt ajastatud. See sünnib lennukiga ajavööndite ületamisel ja öötööd tehes.

  Kõik sõltub alati eelmise öö unest: mida vähem magada, seda märgatavam on tagasimõju.

  Kui unetuse taga ei ole mõnda füsioloogilist ega psühholoogilist põhjust, siis taastub inimese normaalne unestruktuur aja jooksul iseenesest.

  KOKKUVÕTE

  Öötöö mõjutab kindlasti suhteid perekonnas, sest töötatakse öösel ja puhatakse päeval, seega jääb pere jaoks vähe aega. Kannatajateks on lapsed, abikaasa ja teised lähedased pereliikmed.

  Öötööl võivad olla negatiivsed tagajärjed inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele – puhatakse vähem kui tarvis ja ei osata väärtustada lähisuhteid

  KOMMENTAAR
  Häirekeskuse Ida-Eesti keskuse juhataja Meelis Mesi:

   

  Häirekeskus on üleriigiline spetsialiseeritud päästeasutus. Regionaalsed keskused on Jõhvis, Tallinnas, Pärnus ja Elvas. Päästekorraldajad käivad tööl 12 h valvevahetustes. Peamiseks tööülesandeks on vastu võtta ja töödelda hädaabinumbrile 112 tulnud õnnetusteateid, saata sündmuskohale päästemeeskonnad ja kiirabibrigaadid ning vajadusel teavitada sündmusest teisi vajalikke teenistusi ja pidada väljasõitnud meeskondadega operatiivraadiosidet.

  Häirekeskuse Ida-Eesti Keskuse teeninduspiirkonnaks on Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa oma ligi veerandi miljoni elanikuga. Ida-Eesti Keskuses on päeval valves 5–6 inimest ja öösel 4–5 inimest, kuna öösel on töökoormus hädaabinumbrile 112 vastamisel märgatavalt väiksem.

  Töövahetused on järgnevad: inimene on tööl 12 h päevavahetuses (kell 8–20), seejärel on 24 h puhkeaega kodus, siis 12 h öövahetuses ja 48 h puhkeaega kodus. Tööajakava koostamisel arvestatakse inimeste soovidega. 12-tunnise vahetuse sees on ette nähtud puhkepausid ja pausid einestamiseks. Einestamiseks ja puhkepausideks on loodud head tingimused.

  Häirekeskuse Ida-Eesti Keskuses töötavad kõik inimesed nii päevases kui öises vahetuses. Päevaseid vahetusi on päästekorraldajal ühes kuus keskmiselt 8 ja öiseid vahetusi keskmiselt 6. Kindlasti väsitavad öised vahetused rohkem kui päevased. Seepärast on planeeritud ka kahe ööpäeva pikkune puhkeaeg pärast öist vahetust.

  Päästekorraldaja istub arvuti taga, selline töö võib tekitada õlavöötmevaevusi ning luustiku ja lihaskonna vaevusi. Pingeline töö kuvari taga tähendab ka suurt koormust silmadele. Häirekeskuse kõikides keskustes saavad töötajad kasutada trenažööre. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus kompenseeritakse osaliselt.

  Vahetustega töö muudavad raskeks öövahetused. Töötajate värbamisel on kindlasti üheks raskendavaks teguriks just öövahetustega töö. Paljudele ei sobi öösel tööl käimine. Päästekorraldaja töö on pingeline ja stressirohke ning kindlasti muudavad öised vahetused töö veel keerulisemaks, kuna inimese organism on harjunud öisel ajal siiski puhkama, mitte pingeliselt töötama. Öised vahetused löövad tavapärase elurütmi paratamatult segamini. Häirekeskus on alati seda meelt, et inimestele tuleb nende raske töö võimalikult hästi kompenseerida.

  KOMMENTAAR
  Häirekeskuse töötaja, päästekorraldaja-töökeskkonnavoliniku arvamus:

  Töötajate peamiseks probleemiks seoses öötööga on, et 12-tunnise töögraafiku alusel töötades jääb järjestikust puhkeaega väheseks. 12-tunnisele öövahetusele järgneb küll 2 vaba päeva, kuid tegelikkuses kulub esimene päev välja magamiseks ja täielikult jääb vabaks ainult 1 päev. Ka töö ja puhkeaja seaduses on märgitud, et töötajal peab olema ühes nädalas 2 teineteisele järgnevat vaba päeva.

  Lahenduseks oleks töötaja võimalus valida 12- või 24-tunnise töögraafiku vahel. Kui töötada 24 tundi järjest, siis järgneb sellele 3 vaba päeva, millest esimene kulub magamiseks ja üle jääb 2 täiesti vaba päeva! Selline töökorraldus tuleks ainult kooskõlastada kohaliku tööinspektsiooniga. Inimeste pingetaluvus on erinev ja antud töö puhul on tegemist pingelise ja stressitekitava tööga.

  Probleemiks on ka tööle ja töölt koju jõudmine. Vahetused algavad kell 8 hommikul ja kell 8 õhtul, samadel kellaaegadel need ka lõppevad, mis tähendab seda et alati ei ole võimalik ühistranspordiga tööle või töölt koju saada.

  KOMMENTAAR
  Fazer Eesti AS-i personalidirektor Anu Allmere-Martinson:

  Fazer Eesti AS tegeleb põhiliselt leiva ja saia tootmisega. Leiva ja saia tootmine toimub suures osas öösel, et tagada tarbijale värske toode igal hommikul. Töötame kahe vahetusega, nn pikk ja lühike nädal. Vahetused algavad eri liinidel eri ajal. Pagarid tulevad varem, hommikul seitsmest, pakkijad hiljem vastavalt sellele, kuidas liinid tööle lähevad.

  Öised vahetused alustavad samuti eri kellaaegadel, kell 16, 18, 20 vastavalt sellele, kuidas tootmisprotsess kulgeb. Vahetused on kuni 12 tundi. Lisaks tavapärasele 30-minutisele vaheajale puhkamiseks ja einestamiseks, mida tööaja hulka ei arvestata, on töötajatel õigus iga kahe tunni tagant 10-minutilisele puhkepausile, mis arvestatakse tööaja hulka.

  Öövahetuses on tööülesanded sarnased päevase vahetusega. Leivad ja saiad, mis värskelt poodi peavad jõudma, toodetakse ja pakendatakse üldjuhul öösel. Öösel toimub ka saia- ja leivatoodete komplekteerimine ja väljastamine.

  Öösiti ei tööta kõik töötajad, öötööd tegema valitakse need inimesed, kellel öösiti töötamine sobib. Ühes kuus tuleb öövahetusi toomistöötajatel 14–15, komplekteerijatel 20 (öövahetused on 8–9-tunnised). Ei töötajatel ega tööandjal ei ole seoses öötööga märkimisväärseid muresid olnud.

  KOMMENTAAR
  AS Loiri Pagari juhataja Agu Arus:

  Pagaritöökojas käib töö valdavalt öösel. Öötöö toimub Loiri Pagaris kahes vahetuses: 2 ööd tööl, 2 vaba. Vahetus kestab 11 tundi pluss vaheajad töös, kell 18–6. Öövahetuses töötajate täpsed tööülesanded sõltuvad klientide tellimustest, kuid üldnimetajaks on pagaritoodete valmistamine. Loiri Pagaris põhineb töötajate värbamine öövahetusse vastastikusel kokkuleppel. Öövahetusi tuleb keskmiselt 15 ööd, s.o 7,5 vahetust.

  Seoses öötööga erilisi muresid ei olegi. Põhiline punkt mõtlemiseks on lastehoid, kuid enamasti on töötaja on selle momendi peresiseselt ära reguleerinud. Teinekord kerkivad küsimused ka tähtpäevade või nädalalõppude tähistamise korral, kuid siiani oleme saanud need asjad ära lahendada. Tööandja suurimaks mureks on öövahetuse järelevalve korraldamine.

  Üldiselt peab nentima, et paljudele öine töölkäimine sobib ja meeldib.