Küsimus: tööandja jagab tööga seotud informatsiooni sotsiaalmeedias tehtud grupis. Tööandja andis teada sotsiaalmeedia grupi vahendusel, et restoran suletakse ja homme ei ole vaja tööle tulla. Lõpparvet ei ole töötajad saanud. Kas see on koondamine? Kas töötajad peavad saama koondamishüvitist?
Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar:
Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Antud juhul on tõepoolest tegemist koondamise olukorraga, kui tööandjal ei ole enam töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda, sest töö on nii-öelda otsa saanud. Koondamise korral on tööandjal kohustus koos lõpparvega maksta töötajale ka koondamishüvitist.
Koondamiseks peab tööandja esitama töötajale ülesütlemisavalduse, mis tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega tuleb ülesütlemisavaldus teha näiteks kirja, tähitud kirja, e-kirja, SMS-i või kasvõi sotsiaalmeedia vahendusel. Oluline on, et ülesütlemisavaldus on tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ning töötaja on selle kätte saanud. Ülesütlemisavaldusest peab nähtuma tööandja tahe töötajaga tööleping üles öelda ning põhjendus, miks töötajaga tööleping üles öeldakse. Kui tööandja koondab korraga kõik töötajad, on tõenäoliselt tegemist kollektiivse koondamisega. Sellisel juhul tuleb igale töötajale esitada ka individuaalne ülesütlemisavaldus.
Tööandja väidet “homme enam tööle pole vaja minna” ei saa käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena, kuivõrd sellest ei nähtu tööandja selget tahet töölepingut lõpetada. Kuna tööleping ei ole lõppenud, siis ei ole töötajal alust nõuda ka lõpparvet. Lõpparve maksmise kohustus on tööandjal töölepingu lõppemisel.
Kui tööandja antud juhul töötajale tööd ei anna ning ei esita ka ülesütlemisavaldust, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja nõuda hetkeolukorra kohta selgitust. Kui tööandja rikub oma kohustust (anda tööd ja maksta töötasu), tuleb tööandjale esitada hoiatus. Hoiatuse mõte on juhtida tööandja tähelepanu rikkumisele ning nõuda rikkumise lõpetamist. Kui ka pärast mitmeid hoiatusi tööandja oma käitumist ei paranda, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt tööandja rikkumise tõttu üles öelda ja nõuda tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Seega, sisuliselt on tegemist koondamise olukorraga, kuid koondamiseks peab tööandja esitama töötajale ülesütlemisavalduse. Töötaja ise ei saa koondamist nõuda. Kui tööandja töötajat ei koonda, kuid ei kindlusta töötajat ka tööga, tuleb töötajal tööandjat hoiatada ning rikkumise jätkumise korral on töötajal õigus tööleping erakorraliselt tööandjapoolse rikkumise tõttu üles öelda.
