Oma hiljutises lahendis (2-10-12908) selgitas riigikohus pikemalt seda, kuidas tuleks rahalisi hüvitisi määrata olukorras, kui töövõtulepingust on taganetud.
Taganemise korral leping lõpeb ja kumbki pool peaks tagastama lepingu alusel saadu (VÕS § 189 lõige 1). See tähendab, et taganemise korral toimub lepingu tagasitäitmine. Eesmärk oleks saavutada olukord, kus pooled oleksid, kui nad poleks lepingut üldse sõlminud. Ehituslepingute puhul ei ole aga tagastamine enamasti võimalik, sest materjalid on tellija kinnisasjaga ühendatud ja tehtud on ka juba tööd. Seetõttu ei saa tagasi anda materjale ja loomulikult pole võimalik tagastada juba tehtud tööd.
Sellisteks eriolukordadeks näeb seadus ette, et üleantu väärtus tuleb hüvitada rahas. Kuidas sellist rahalist hüvitist määratleda, käsitleski riigikohus täpsemalt. Nimelt, VÕS § 189 lõike 3 järgi, kui üleantu hind on lepingus määratud, tuleb väärtuse määramisel arvestada just nimelt lepingus kokku lepitud hinda.
See tähendab omakorda, et tööle väärtuse määramisel ei ole muude aspektide arvestamine lubatud – näiteks ei saa tuvastada mingit muud tööde väärtust nendes esinevate puuduste tõttu. Praktikas on levinud juhtumid, kus taganemise korral üleantu väärtust tuvastatakse näiteks ekspertiisi alusel. Selline lähenemine ei ole korrektne. Puuduseid töös tuleb loomulikult arvestada, aga mitte tööde hinna muutmise kaudu, vaid tellijal tekib töövõtja vastu lihtsalt eraldiseisev kahjunõue.
Juhul kui üleantud töö on puudustega ja mittevastavusi ei ole töövõtja ise kõrvaldatud, saab tellija esitada töövõtja vastu kahjunõude. Kahju sisuks saavad olla näiteks tellija poolt puuduste kõrvaldamiseks tehtavad kulud. Sellise nõude saab tellija tasaarvestada. Seega näiteks, kui lepingus on kokku lepitud konkreetse töölõigu hind 1000 eurot ja töö on tehtud, siis taganemise korral omandab töövõtja tellija vastu nõude sellises summas. See on tema poolt üle antud töö väärtus. Kui töö on tegelikult puudustega ja tellija teeb nende kõrvaldamiseks kulutusi näiteks 100 euro ulatuses, omandab tellija nõude töövõtja vastu 100 euro ulatuses. Nii tellija kui töövõtja saavad nõuded tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tasub tellija töövõtjale 900 eurot. Selliselt on saavutatud olukord, kus mõlemad nõuded – nii töö väärtuse hüvitamine kui ka tellija kahjunõue – on täidetud ja lõppevad.
