Töö- ja puhkeaja jaotus mõjutab otseselt inimese tervist. Üleväsinud töötaja võib ohtu seada enda ja kolleegide elu ja tervise, kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega ning on loominguliselt vähem produktiivne. Väsimus võib põhjustada tööõnnetusi ja pideva väsimusseisundi tagajärjeks võib olla kutsehaigestumine.

Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mis suunab liikmesriike senisest tõhusamalt kaitsma töötajate tervist. Otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel ning võib avaldada mõju nende ettevõtete töökorraldusele, kus töötajad teevad tööd graafiku alusel.

Mis muutub?

Euroopa Kohtu otsuse järgi tuleb tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus. Need ettevõtted, kus graafikud võimaldavad täna küllaltki lühikest tööst vaba aega, näiteks kui graafik näeb ette töötamist kuus tööpäeva nädalas, peavad oma tööajakorraldust muutma lähtudes alltoodud suunistest. Otsus ei mõjuta nende töötajate tööaja arvestust, kes töötavad esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas.

Töölepingu seadus sätestab kaks olulist põhimõtet:

• igapäevane puhkeaeg (TLS § 51), mille kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega (st töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi).
• Iganädalane puhkeaeg (TLS § 52), mille kohaselt peab töötaja saama nädalas puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest.

Mida tuleb edaspidi teha teisiti?

Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi. Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi.

Näide: senise praktika kohaselt kui graafikuga töötaja lõpetas tööpäeva reedel kell 20 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva pühapäeva hommikul kell 8 (ehk 36 tunni möödudes). Edaspidi peab eelnema iganädalasele puhkeajale igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saaks alustada tööpäeva kõige varasemalt pühapäeval kell 19 (ehk 47 tunni möödudes).

Milleks selline muudatus?

Kohtu selgituste kohaselt on igapäevane ja iganädalane puhkeaeg kaks teineteisest sõltumatut õigust, millel on erinevad eesmärgid. Ühelt poolt peab töötajale olema tagatud võimalus kindla arvu tundide jooksul igapäevaselt töökeskkonnast väljuda, teisalt peab töötaja saama iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul puhata. Kohtuotsuse eesmärgiks on kaitsta töötajate tervist. Töötajale piisava tööst vaba aja andmine ning töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi, vähendada nende esinemise riski ning seeläbi ära hoida töötajate töölt puudumisi tervise tõttu.

Kuidas edasi?

Töölepingu seaduse tõhusa ja eesmärgipärase rakendamise ning töötajate tervise kaitseks on tööinspektsioonil õigus teostada järelevalvet iganädalase ja igapäevase puhkeaja nõuete täitmise üle. Selleks, et tööandjatel oleks vajadusel piisavalt aega senises töökorralduses ja tööajakavade koostamise põhimõtetes viia sisse muudatusi, on muutunud seaduse tõlgendusega kohanemiseks aega kuni 2023. aasta lõpuni. Töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet teostades hakkab tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Tulevikus on Euroopa Kohtu antud tõlgendusega võimalik tutvuda ka töölepingu seaduse käsiraamatus.

Tööinspektsioon tuvastab iga aasta ligi 100 töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist, seejuures on enamlevinud rikkumine just igapäevase või iganädalase puhkeaja nõude järgimata jätmine. Teades, et 2021. aastal tegi ületunnitööd 55% töötajatest, on töötajale piisavas ulatuses tööst vaba aja andmine eriti oluline. Igapäevase ja iganädalase puhkeaja reeglid võimaldavad töötajal ühelt poolt kindla arvu tundide jooksul igapäevaselt töökeskkonnast väljuda, teiselt poolt tagavad, et töötaja saab nädala jooksul alati teatud minimaalse töövaba aja. Senine tööõnnetuste statistika viitab, et valdav osa tööõnnetusi juhtub siis, kui töötatud on mitu tundi järjest ilma pause tegemata. Võimaldades töötajale piisavat tööst vaba aega, saab nii kaitstud töötajate tervis ja heaolu ning samal ajal võidab ka tööandja puhanud, tervest ja produktiivsest töötajast.

Selleks, et tööandjatel oleks vajadusel piisavalt aega senises töökorralduses ja tööajakavade koostamise põhimõtetes viia sisse muudatusi, on muutunud seaduse tõlgendusega kohanemiseks aega kuni käesoleva aasta lõpuni. Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab Tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Küsimuste tekkimisel on võimalik kasutada tasuta Tööinspektsiooni nõustamisteenust.

Allikas: Tööelu