Kõik vanemahüvitised ja lapsepuhkused ühest kohast. Vanemate jaoks koonduvad kõik hüvitised ja puhkused sotsiaalkindlustusametisse. Kui senini oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii haigekassa kui ka sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kes said seni rasedus- ja sünnituspuhkust ning haigekassalt sünnitushüvitist.
Emad saavad rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada ema vanemahüvitist ja emapuhkust
Kui haigekassa maksab sünnitushüvitist 140 päeva eest ühekordse maksena, siis sotsiaalkindlustusamet maksab emadele ema vanemahüvitist kuu kaupa maksimaalselt 100 kalendripäeva eest. Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui senist sünnitushüvitist, ei ole see siiski nii – ülejäänud päevad liiguvad hoopis jagatava vanemahüvitise alla, mil hüvitist saavad kasutada mõlemad vanemad. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise väljavõtmisel.
Ema vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik, mis hakkab 2022. aasta 1. aprillist asendama senist sünnitushüvitist. Kõigil tulevastel emadel on õigus ema vanemahüvitist saada. Kui seni ei olnud mittetöötavatel emadel sünnitushüvitise õigust, siis alates 1. aprillist tekib ka neil õigus ema vanemahüvitisele.
Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.
Emal, kes ei tööta, tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.
Ema vanemahüvitis on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.
NB! Töötava ema all mõeldakse enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötava ema all mõteldakse ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.
Lapsevanematel tekib võimalus olla kuni 60 päeva samal ajal vanemapuhkusel
Alates 1. aprillist saavad vanemad võimaluse kuni 60 päeva ulatuses samal ajal vanemapuhkust kasutada, mille jooksul saavad mõlemad vanemad vanemahüvitist. Nii saavad vanemad kahekesi korraga väikelapse eest hoolitseda.
Seni kehtinud korra järgi said vanemad otsustada lapse 71-päevaseks saamisel, kumb vanematest jääb vanemahüvitist saama, kuid 1. aprillist saab seda teha üldjuhul juba lapse 31 päeva vanuseks saamisel. Seega saab näiteks lapse isa juba palju varem lapsega koju jääda.
Jagatav vanemahüvitis
Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.
Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust.
Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus
Jagatava vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.
Vanemahüvitist saab välja võtta päevade kaupa, et vanemad saaksid paindlikult töötamist ja lapse eest hoolitsemist kombineerida
Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla.
Mõlemal vanemal on oma individuaalne lapsepuhkus 10 päeva lapse kohta lapse 14-aastaseks saamiseni
Vanematel on nüüd lapsepuhkuste kasutamisel rohkem paindlikkust, samuti ka individuaalsust – kummalgi vanemal on 1. aprillist oma puhkepäevad, mida teisest vanemast sõltumatult kasutada. See annab vanematele võimaluse ka koos samal ajal lapsepuhkuse päevi planeerida.
Lapsepuhkuse päevad ei aegu igal aastal, vaid kehtivad lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni
Kui enne 1. aprilli 2022 oli lapsepuhkuse päevade arvestus perepõhine (perel oli kokku 3 või 6 päeva aastas), on see nüüd lapsepõhine – iga alla 14-aastase lapse eest saab kumbki vanem 10 puhkusepäeva, mida saab kasutada kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Vanematel on võimalik valida, millal võiks lapsepuhkuse päevi kõige rohkem vaja minna, ja neid 14 aasta peale ajatada – kasutada näiteks siis, kui laps läheb lasteaeda või kooli ning võib vajada rohkem vanema tuge.
Kärgperedel on nüüd võimalus paindlikumalt lapsepuhkusi planeerida
Nii lapsepuhkuse kui ka puudega lapse vanema lapsepuhkuse korral saab bioloogiline vanem loobuda oma puhkusepäevadest teise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks.
Hooldusperede vanemad saavad õiguse lapsendamispuhkusele ja lapsendaja vanemahüvitisele
Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust laiendatakse hoolduspere vanematele ning alaealise uude perre lapsendajatele. Lisaks tekib uus vanemahüvitise liik – lapsendaja vanemahüvitis. Seni kehtiva süsteemi kohaselt on lapsendamispuhkusele ja -hüvitisele olnud õigus kuni 10-aastase lapse lapsendajal, kuid uue süsteemi kohaselt on 70-päevasele lapsendajapuhkusele ja -hüvitisele õigus lapsendajatel või hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Eelkõige on see mõeldud selleks, et toetada pere kohanemist muutustega.
