Igaüks meist on peale rasket tööd auga välja teeninud puhkuse, et sõita palmide alla puhkama või veeta rohkem aega koos lähedastega. Kui palju on puhkusepäevi aastas ette nähtud või millal puhkusepäevad aeguvad?
Tööandjal on kohustus anda töötajale, kes töötab töölepingu alusel, igal kalendriaastal põhipuhkust 28 kalendripäeva ja maksta selle eest puhkusetasu. Olenemata sellest, kas töötaja on tööl täis- või osalise tööajaga. Põhipuhkust kasutatakse kalendriaasta jooksul, kasutamata jäänud puhkusepäevad, viiakse üle järgmisse kalendriaastasse (põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipüha).
Näide: töötajale arvestati 2019. aastal puhkust 28 kalendripäeva, millest kasutas ära 20 päeva. Reservi jäi 8 puhkusepäeva, mis kanti 2020. aastasse. Seega 2020. aastal on võimalik välja võtta 28+8=36 puhkusepäeva. Töötajal on õigus kasutada jooksva kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) põhipuhkust alates arvestatavast kalendriaastast kuni järgmise kalendriaasta lõpuni ehk 2019. aasta puhkusepäevad aeguvad 2020. aasta lõpus.
NB! Puhkuse aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Millal ja kes maksab põhipuhkuse tasu?
Põhipuhkuse tasu maksab tööandja, hiljemalt eelviimaselt tööpäeval enne puhkuse algust (kui ei ole kokku lepitud teisiti). Pooled võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse töötajale puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval koos palgaga. Hilisem puhkusetasu väljamaksmine ei ole lubatud.
Lapsega seotud puhkuse välja võtmise õigused
- Rasedus- ja sünnituspuhkus. Kokku 140 kalendripäeva. Antud puhkust saab kasutada 70 kalendripäeva enne määratud eeldatavat sünnituspäeva. Kui naine hakkab kasutama antud puhkust vähem kui 30 päeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb eelnimetatud puhkus vastava ajavahemiku võrra.
Millal ja kes maksab rasedus- ja sünnituspuhkuse eest?
Eesti Haigekassa maksab emale rasedus- ja sünnituspuhkuse eest sünnitushüvitist. Antud hüvitise ühe kalendripäeva tasu suurus on 100% ühe kalendripäeva töötasu (töötaja eelneva kalendriaasta keskmisest töötasust). Hüvitis makstakse välja korraga. - Isapuhkus. Alates 1. juulist 2020. aastal sündinud lastega seoses on isapuhkuse pikkuseks 30 tööpäeva. Isapuhkust on võimalik kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Isa täiendav vanemahüvitis sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Antud tasu arvutab ja maksab sotsiaalkindlustuse amet.
- Lapsehoolduspuhkus. Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Korraga võib antud puhkust kasutada üks isik.
- Lapsepuhkus. Õigus saada emal või isal igal kalendriaastal 3 tööpäeva (1 või 2 alla 14aastast last), 6 tööpäeva (vähemalt 3 alla 14aastast last või vähemalt üks alla 3 aastane laps). Kuid meeles tuleb pidada, et korraga saab lapsepuhkust kasutada üks vanem. Näiteks, peres kasvab alla 3 aastane laps, esmalt võtab isa välja 2 puhkusepäeva, ülejäänud 4 puhkusepäeva võtab välja ema. Seega eelnimetatud puhkusepäevi võib kasutada ühes või mitmes osas.
Millal ja kes maksab lapsepuhkuse tasu?
Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarvelistest vahenditest. Tasu maksab küll töötajale välja tööandja, kuid peale taotluse esitamist sotsiaalkindlustusametile, hüvitatakse tööandjale vastav puhkusetasu summa. 2020. aastal on lapsepuhkuse päevamäär 27,70 eurot (bruto). - Tasustamata lapsepuhkus. Emal ja isal, eestkostjal ja hoolduspere vanemal, kes kasvatab kuni 14aastast last või kuni 18aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Puudega lapse emal või isal, eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada 1 lisa lapsepuhkuspäev kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseni. - Lapsendaja puhkus. Alla 10aastase lapse lapsendajal on õigus saada puhkust 70 kalendripäeva. Puhkusel oldud ühe kalendripäeva tasu on 100% keskmisest töötasust, mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalendriaasta alusel.
Eelpool nimetatud puhkused aeguvad selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes ehk neid puhkuseid järgmisesse kalendriaastasse edasi kanda ei saa.
Õppepuhkus
Koolis õppival töötajal on õigus saada õppepuhkust ehk vaba aega õppimiseks.
Koolitusel osalemiseks kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5)
Taseme- ja tööalaseks koolituseks kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva maksab keskmist kalendripäevatasu töötajale välja tööandja. Ülejäänud 10 kalendripäeva saab välja võtta tasustamata puhkusena.
Tasemekoolituse lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Lõpetamiseks võetud puhkus makstakse töötajale töötasu alammäära alusel.
Näide: tasemeõppe lõpetamiseks võetakse välja 15 puhkusepäeva. Antud puhkusetasu saadakse järgmiselt: 15 x töötasu alusel arvutatud ühe kuu keskmine kalendripäeva õppepuhkusetasu määr (584/(365/12)) ehk 19,20 eurot päevas. Seega lõpetamisega seotud puhkusetasu kokku on (19,20 x 15) ehk 288 eurot.
Tegu on ühekordse maksega ja kui peaks juhtuma, et lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal antud puhkusele enam õigust ei ole. 30 kalendripäevasele õppepuhkusele õigus säilib.
Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, mida on võimalik nõuda ühekordselt sisseastumise aastal.
NB! Seadus ei kohusta õppepuhkust võtma ühe osana ja töötaja saab ise otsustada, millal ja kui palju päevi ta õppepuhkust korraga välja võtab (kooskõlastades tööandjaga).
Antud puhkusepäevad aeguvad selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes ehk neid puhkusepäevi järgmisesse kalendriaastasse edasi kanda ei saa.
Puhkust ei tohi töösuhte kestuse ajal hüvitada rahas või muude hüvedega, kuid töösuhte lõppedes peab tööandja välja teenitud, kasutamata ja aegumata puhkusepäevad töötajale rahas hüvitama.
Puhkusetasu arvutamisel tuleb tööandjal lähtuda keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest.
