Riigipühadel töötamine tuleb topelt tasustada

Jaanipäev ja võidupüha ei ole enam kaugel, mistõttu on õige aeg juhtida tähelepanu riigipühadel töötamisele. Kas ja millal on töötajal lühendatud tööpäev või õigus vabale päevale? Millised on erandjuhud? Arusaamatuste vältimiseks tasub tööandjal mõelda sellistele olukordadele varakult.

Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) §-le 53 peab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendama kolme tunni võrra. Tööpäeva peab lühendama olenemata töötamise vormist (kas täis- või osaline tööaeg või summeeritud tööaeg). See tähendab, et seaduses toodud juhtudel on tööaja lühendamine tööandjale kohustuslik.

Kui lühendada ei saa, tuleb ületunnitöö tasustada

Töötaja tööpäeva tuleb lühendada ka olukorras, kus tööprotsess on katkematu, näiteks ei ole võimalik kaubandusettevõtet või tehases tootmisliini kolm tundi varem sulgeda.

Seega, kui töö iseloomust tulenevalt on tööandjal siiski vaja, et töötaja töötaks tavapärase arvu töötunde või vastavalt graafikule, tuleb sõlmida sellekohane kokkulepe. Sellisel juhul on viidatud kolm tundi ületunnitöö, mis tasustatakse kas vaba aja andmisega samas ulatuses või rahalise hüvitusega (1,5-kordne töötasu).

Riigipühal saab töötaja kahekordse tasu

Kui reeglina on riigipüha töötajatele vaba päev, siis teatud sektorites on riigipühal töötamine tavapärane töö iseloomu tõttu – näiteks klienditeenindajad kaubanduses, bussijuhid linna- ja maakonnaliinidel jne. Töötajatele, kelle terve tööpäev või graafikujärgse tööaja töötunnid langevad riigipühale, tuleb TLS § 45 lõike 2 kohaselt maksta kahekordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et kahekordse tasu asemele hüvitatakse riigipühal töötamine töötajale vaba ajaga, mille eest makstakse tavapärast töötasu.

Oluline on juhtida tähelepanu, et olukorras, kus töötaja tööpäeva ei ole võimalik riigipühal lühendada, tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö kui ka riigipühal tehtud töö eest. Summeeritud tööaja arvestuse korral võib, aga ei pruugi riigipühal töötamine tekitada ületunnitööd, sest üle- ja alatunnid selguvad summeerimisperioodi lõpus.

Näide
Töötaja töötab 23.–24. juunil täistööajaga kaheksa tundi, mille eest makstakse kokkulepitud töötasu. Riigipühal töötamise hüvitamiseks on pooled aga kokku leppinud, et seda ei hüvitata rahas (topelttasu), vaid riigipühal töötatud aeg antakse 28.–29. juunil tasustatud vabade päevadena.

Riigipühade loetelu on esitatud pühade ja tähtpäevade seaduse §-s 2. Peale riigipühade makstakse sama seaduse § 4 lõike 2 järgi kahekordset tasu ka rahvuspühal (24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev).

Riigi- ja rahvuspühad, mis on puhkepäevad ja mille puhul makstakse kahekordset tasu, on:

  • 1. jaanuar – uusaasta;
  • 24. veebruar – Eesti Vabariigi iseseisvuspäev;
  • suur reede (liikuv püha);
  • ülestõusmispühade 1. püha (liikuv püha);
  • 1. mai – kevadpüha;
  • nelipühade 1. püha (liikuv püha);
  • 23. juuni – võidupüha;
  • 24. juuni – jaanipäev;
  • 20. august – Eesti taasiseseisvumispäev;
  • 24. detsember – jõululaupäev;
  • 25. detsember – esimene jõulupüha;
  • 26. detsember – teine jõulupüha.

Esmaavaldamine juuni 2019

Vaata lisaks: 

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll