On tavapärane, et töötaja, kes töötab esmaspäevast reedeni ehk 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, riigipühadel ei tööta. Seega saab ta riigipühade võrra vaba aega juurde. Näiteks eelmise aasta juunis said taolised töötajad lisaks kaheksale nädalavahetuse päevale pühade arvel vabaks veel kaks päeva. Nii väheneb nende tööaeg.

Selline tööaja vähenemine ei puuduta aga kehtiva kohtupraktika järgi summeeritud tööajaga töötajaid ehk töötajaid, kelle tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt (näiteks graafiku alusel töötajad).

Riigikohus on 2017. aastal tehtud lahendis 3-2-1-69-17 rõhutanud, et töölepingu seadusest ega ühestki muust õigusaktist ei tulene, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleks töötajaga kokkulepitud tööaega vähendada riigipühale langeva tööaja võrra. Töötaja, kelle tööaega arvestatakse summeeritult, töötamine riigipühal ei kujuta endast ületunnitööd. Riigipühal tehtud töö tuleb tasustada kahekordselt ja seda sõltumata sellest, kas töötaja töötab summeeritud või summeerimata tööajaga (TLS § 45 lg 2). Lisaks nagu muudegi töötajate puhul, võidakse ka summeeritud tööajaga töötajaga kokku leppida, et riigipühal töötatud aeg hüvitatakse kahekordse tasu asemel hoopis täiendava vaba ajaga (TLS § 45 lg 3). Ületunnitööks arvestatakse aga sõltumata riigipühadel töötamisest ikkagi ainult see tööaeg, mis arvestusperioodi lõpuks ületab kokkulepitud tööaega.