Küsimus: eriolukorra tõttu oli kauplus märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vastavalt vajadusele ning töötaja töötas osalise tööajaga. Ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes ning vähendas töötaja töötasu ja tööaega 30% võrra. Ettevõttes peetakse summeeritud tööajaarvestust kvartalipõhiselt.
Töötaja töötas aprillis kokku 50 töötundi ja uue töögraafiku järgi peab ta töötunnid mais ja juunis “tasa tegema”. Töötajal peaks mais kalendri järgi olema 167 töötundi ja vähendatud tööajaga töötades 117 tundi, töögraafikusse on märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt töötaja töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Kas märtsis-aprillis tegemata töötunde saab nõuda mais-juunis?
Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Ettevõttes on kasutusel 3-kuuline summeeritud tööajaarvestus ning tööaja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja lõppes märtsis (jaanuar-veebruar-märts) ning teine algas aprillis ja lõpeb juunis (aprill-mai-juuni).
Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 6 kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku summeeritud tööajas kui tööaeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on ebavõrdse töökoormuse jaotamine arvestusperioodi jooksul. Kusjuures TLS § 44 lg 1 kohaselt selgub üle- või alatunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Vastavalt sellele koostatakse töögraafikud, arvestatakse tööajafond ehk normtunnid ning arvestatakse tööaja summeerimisperioodi lõpul kas on tekkinud üle- või alatunde.
Arvestusperioodi jooksul võivad töötaja töötunnid jaotuda erinevalt. Nii võib töötaja teha ühes nädalas või kuus vähem tunde kui teises. Oluline on, et arvestusperioodi lõpuks oleks töötajal normtunnid täidetud. Summeeritud tööaja korral selguvad üle- ja alatunnid arvestusperioodi lõpus. See tähendab, et kui töötaja teeb ühes kuus rohkem töötunde kui tööajanorm seda ette näeb, ei pruugi olla tegemist ületundidega, sest järgmises kuus võib töötaja teha nende tundide võrra vähem tööd. Seega ei saa summeeritud tööaja korral olla kindel ületunnitöö tekkimise ajas ning lähtutakse sellest, et ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus, mil võrreldakse töötaja normtunde ja reaalselt töötatud tunde.
Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Näiteks, kui töötaja töötab 3kuulise tööaja summeerimisperioodiga, mis algab 1. jaanuaril, siis jaanuaris, veebruaris ja märtsis tehtavad tunnid võetakse kokku märtsi lõpus ja sama perioodi normtundide võrdluses selgub, kas töötajal oli selles perioodis ületunde või mitte. Ületunnid tuleb töötajale hüvitada kas tasulise vaba ajaga või kui pooled on kokku leppinud rahas hüvitamises, tuleb ületundide eest maksta 1,5kordset töötasu (TLS § 44 lg 6 ja 7).
Kui nüüd sellesse perioodi jääb aeg, mil tööandja rakendas töölepingu seaduse § 37 ja vähendas töötaja töötasu, siis vähenes töötaja tööajanorm, st töötaja pidi töötasu vähendamise protsendi ulatuses vähem töötama. Seega kujuneb tööaja summeeritud arvestusperioodil uus töötundide norm. Töötaja võib mõnes kuus töötada vähem, mõnes rohkem, perioodi lõpuks peaks töötaja olema töötanud oma normtunnid.
Tööandja on rakendanud TLS § 37 ning vähendanud töötasu 30%, ehk töötaja normtundide arvu on vähendatud 30% võrra. Kuna tööaega arvestatakse tööaja summeerimisega perioodil aprill-juuni, siis alles juuni lõpuks selgub, kas töötaja töötas täpselt nii palju, kui normtundide järgi seda tegema pidi või kogunes perioodi lõpuks üle- või alatunnid. Perioodi sees võisid tunnid jaotuda ebavõrdselt, st aprillis võis olla vähem tunde ja mais juunis rohkem tunde. Juuni lõpuks selguvad perioodi (aprill-juuni) normtundide ja tegelikult töötatud tundide võrdluses kas üle- või alatunnid. Alatunnid võivad tekkida töötajal olukorras, mil ta oli valmis tööd tegema, kuid tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Seega arvestusperioodi lõpus selgub, et töötaja tegi vähem töötunde kui normtunnid ette näevad ehk kas tekkisid alatunnid. Tööandja peab alatunnid TLS § 35 alusel hüvitama makstes nende tundide eest keskmist töötasu.
Vaata lisaks: 2020. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus
