Küsimus: töötaja töötab summeeritud tööajaga (nelja kuu arvestus) osakoormusega 0,75. Summeeritav tööaeg algas märtsis ja lõpeb juuniga. Töötaja viibis töövõimetuslehel 29.05-04.06. 2023. Juuni tööajakava (nelja kuu arvestuses viimane) on koostatud. Tööandja andis töötajale teada, et neli tundi tuleb juunis järgi teha. Kas töötaja peab nõustuma tundide järgi tegemisega? Kas tööandjal ei ole mingil juhul õigust nõuda töövõimetuslehel oldud tundide järgi tegemist?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Töölepingu seaduse § 19 punkti 2 kohaselt on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kuna töötajal on õigus töövõimetuslehel oldud ajal tööst keelduda, siis see tähendab, et ka töötaja tööaeg väheneb nende tööpäevade võrra, mil töötaja oli haige.
Tööandja kohustus on summeeritud tööaja kohaldamises töötajaga saavutada kokkulepe. Kui kokkulepe on saavutatud, peab tööandja töötajat teavitama ka tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimustest (TLS § 6 lg 6). Kui tööajakava on töötajale teatavaks tehtud saab selles muudatusi teha vaid nendel tingimustel, millest eelnevalt on teavitatud.
Kuu tööajanormi arvutamiseks täistööaja kokkuleppe korral tuleb korrutada kuu tööpäevade arv (esmaspäev-reede) 8 tunniga ja osalise tööaja kokkuleppe korral kokkulepitud tundide arvuga ning tööaja summeerimisperioodi jäävate kuude normtunnid liidetakse.
Tööaja summeerimise korral tööajanormi vähendamine töövõimetuslehel oldud aja võrra sõltub koostatud tööajakavast. Kui tööajakava oli koostatud ja töötajale teatavaks tehtud, vähendatakse tööajanormi töövõimetuse ajale langevate tööajakava järgsete töötundide võrra. Kui töövõimetuse aeg hõlmab ainult töötaja tööajakavas märgitud vabu päevi, siis tööajanormi ei vähendata.
Seega tööajakavasse märgitud vabadele päevadele sattuva töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-15). Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma ning töötajal võib tekkida n-ö kunstlikult üle- või alatunnitöö. Arvestus töötaja üle- või alatundide kohta tehakse summeerimisperioodi lõppedes.
Näiteks: töötaja oli töövõimetuslehel 29.05 – 04.06.2023, maikuu ja juunikuu tööajakava oli töötajale teatavaks tehtud ja märgitud tööpäevadeks 29.05 – 10 tundi, 31.05 – 10 tundi ja 02.06 – 10 tundi. Sel juhul väheneb tööajanorm summeerimisperioodil (märts – juuni) 30 töötunni võrra. Töötamise korral 0,75 koormusega on töötaja normtundide arv kokku on 510 (540 normtunnid – 30 töövõimetuslehel oldud töötunnid). Kui vahetult enne võidupüha s.o 22.06 töötajale teatavaks tehtud tööajakava järgi ta töötab, siis normtundide arv on 3 tunni võrra vähem, s.o 507 (537 – 30).
Eeltoodu alusel, tööandjal puudub seadusest tulenev õigus nõuda töötajalt töövõimetuslehel oldud töötundide järele töötamist ja töötajal ei ole kohustust neid tunde tasa töötada. Kuna töötaja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada üksnes nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Kokkulepitud tööaega ei ole alust vähendada päevade võrra, mil hagejal ei olnud tööajakava järgi kohustust tööd teha.
Allikas: vastused.ee
