Muudatustest vanemahüvitise ja lapsepuhkuse süsteemis, mis hakkavad kehtima 1. aprillist 2022. aastal. Eesti Raamatupidajate Kogu liige küsib ja küsimustele vastab Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenusejuht Marjana Lazarenkov.
Kas nii ema kui isa saavad võtta need 10 päeva lapsepuhkust?
Mõlemale töötavale vanemale on lapsepuhkuse päevad ette nähtud. 10 lapsepuhkuse tööpäeva on nii emale kui isale. Vanemad saavad lapse eest 20 tööpäeva lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.
Kas lapsehoolduspuhkusel olles on tasu saamisel maksimaalne piirmäär?
Lapsehoolduspuhkus ja tulevane vanemapuhkus ei ole eraldi hüvitisega tasustatud. Vanemapuhkust on töötaval vanemal õigus kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Selleks tuleb tööandjale esitada vanemapuhkuse taotlus.
Maksimummäär järgmistel vanemahüvitise liikidel:
- isa vanemahüvitis,
- jagatav vanemahüvitis,
- lapsendaja vanemahüvitis.
2022. aastal on maksimaalne vanemahüvitise määr ülaltoodud liikidel brutotasus 4043,07 eurot kuus ja päevamäär on 134,77 eurot (4043,07/30).
Ema vanemahüvitisel maksimaalset määra ei ole.
Lapsepuhkusele ja puudega lapse vanema lapsepuhkusele kehtib samuti maksimaalne määr. Lapsepuhkusel on selleks määraks 2022. aastal päevamäärana brutotasuna 67,38 eurot (vanemahüvitise maksimaalsest määrast 50%, 4043,07/30*50%).
Puudega lapse vanema lapsepuhkusel on selleks määraks 2022. aastal päevamäärana 190,26 (4043,07/21,25). Kuumäär on jagatud tööpäeva keskmisega, selle pärast on päevamäär suurem kui vanemahüvitisel.
Vaata ka: Vanemahüvitise määrad alates 2005. aastast
Kus ja kuidas toimub tööandja poolne erinevate puhkuste ja –lehtede kinnitamine ja avamine (sünnitusleht/rasedus- ja sünnituspuhkus tuleb esitada eesti.ee vanas portaalis), kas see on jätkuvalt nii?
Kas tööandja näeb üldvaadet, kes töötajatest kui palju on lapsepäevi kasutanud, avaldusi teinud jms? Kas seda näeb töötaja vaid enda iseteeninduses (töötaja küsib tööandjalt mitu lapsepäeva on jäänud, aga kui vahetab tööandjat, siis tööandja peab ta saatma Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse või kuidas)?
Lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse osas käib tööandjate kaudu puhkuste taotlemine kuni 31.03.2022. Seega saab töötaja kasutada täna kehtiva õiguse järgi kolm või kuus lapsepuhkuse puhkepäeva kuni 31.03.2022. Selleks pöördub töötaja taotlusega oma tööandja poole. Tööandja küsib andmiku alusel puhkusetasu hüvitamist tänase süsteemi järgi, seega kasutades www.eesti.ee olevat vormi. Kuni 31.03.2022 perioodi eest saab tööandja puhkusepäevade hüvitamise andmikku esitada kuni 30.06.2022 (hüvitamist tuleb taotleda kolme kuu jooksul puhkuse kasutamisest).
Alates 01.04.2022 vana süsteemi alusel lapsepuhkuse päevi enam taotleda ei saa. Kehtima hakkab uus süsteem ja vanem hakkab ise taotlema Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust.
Selleks esitab vanem Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses puhkusepäevade planeerimise vormil enda soovi, märkides vormile tööandja e-posti aadressi, kelle juurest ta puhkust kasutada soovib. Tööandja e-posti aadressi on Sotsiaalkindlustusametil vaja teada selleks, et saaks kohe pärast vanema sooviavaldust tööandjat puhkusesoovist teavitada.
Tööandja ise töötaja puhkustest ülevaadet ei näe. See vaade on iseteeninduses üksnes töötajal endal. Iseteeninduses näeb töötaja, mitu puhkusepäeva on talle laste eest ette nähtud, palju on puhkust juba kasutatud jne. Seega saab tööandja alati vanema suunata sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse enda puhkustega tutvuma. Tööandja ei pea kahtlema, et sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud puhkusesoov ei oleks õigustatud – teostame kõik sellekohased kontrollid.
Soovitame töötajal enne puhkuse taotlemist puhkusesoov tööandjaga läbi rääkida.
Kas ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise summa arvutatakse ühtmoodi? Kas ema kaotab rahaliselt, kui isa võtab välja isa vanemahüvitise s.t jagatava vanemahüvitise. Kas päevade arvus ema kaotab?
Töötavale emale määratakse ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi ja jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Seega kui lapse eeldatav sünnitähtaeg erineb väga pikalt lapse tegelikust sünnitähtajast ja emal on kuude lõikes sotsialamaksuga maksustav tulu erinev, võib emal ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise summa erineda.
Isa poolt ei mõjuta isa vanemahüvitise kasutamine kuidagi ema vanemahüvitise kasutamist. Kuna nii ema kui isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis siin saabki ema enda tulude alusel ema vanemahüvitist ja isa enda tulude alusel isa vanemahüvitist.
Kui aga ema soovib ema vanemahüvitist saada lühemalt kui ettenähtud 100 kalendripäeva ja jätta osa hüvitisest jagatava vanemahüvitise perioodi, siis kuna jagatavat vanemahüvitist võivad kasutada nii ema kui isa, siis võib olenevalt pere otsusest juhtuda, et ema saab ema vanemahüvitist lühemat aega, aga isa saab jagatavat vanemahüvitist pikemalt kasutada (ema kasutamata ema vanemahüvitise päevade arvelt).
Kui ema on olnud lapsepuhkusel ehk enne rasedaks jäämist kasvatas ta alla 3-aastast last, mis võetakse arvesse emahüvitise ja emale makstava vanemahüvitise määraks?
Ema vanemahüvitise referentsperioodi tulu arvestamisel lähtutakse ema sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust.
Seega kui ema on saanud lapsepuhkuse tasu, siis kuna see ei ole ema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (sest tegemist on puhkusetasuga ning selle pealt ei maksa riik sotsiaalmaksu, lapsepuhkus on üksnes tulumaksuga maksustatav), ei lähe see tulu liik ka ema vanemahüvitise suuruse arvestamisel arvesse.
Lapsepuhkuse 10 päeva on “tööpäevades” ja iga märgitud päev läheb kirja. Seega töötajal ei ole kasulik laupäeva, pühapäeva lapsepuhkuseks märkida (kui need tal puhkepäevad)?
Jah, lapsepuhkus ongi ette nähtud tööpäevadeks. Puhkuse planeerimisel puhkepäevadeks võib tööandja nendest päevadest keelduda.
