Amet kogu eluks! Ilmselt ei arva tänapäeval enam keegi, et mingit eriala õppides on võimalik omandada teadmised, mis aitavad läbi kogu tööelu. Pigem on olukord vastupidine. 2022. aasta augustis lisandus töölepingu seadusesse punkt, mis paneb tööandjale kohustuse teavitada töötajat pakutavatest koolitustest. Muidugi juhul, kui koolitusi pakutakse või ettevõtte koolituspoliitikat omab. Miks see oluline on?

18. sajandi lõpus algas tööstuslik revolutsioon, peale mida on elukutsed olnud pidevas ja järjest kiirenevas muutumises. Vaatame näiteks põlluharijat. Oli aeg, kui vaja oli teadmisi härgadest ja nende rakendamisest adra ette. Siis aurumasinatest, sisepõlemismootoritest, erinevatest väetistest kuni GPSi ja erinevate äppide kasutamiseni. Kui seni on tundmatuseni muutunud eelkõige füüsilise töö tegemine, siis üha arenev tehisintellekt on asunud võtma maad juristide, arhitektide, programmeerijate ja teiste valgekraede tööpõllult. Seega on tööle asumisel töötaja jaoks tähtis, kuidas ettevõte tema konkurentsivõime säilimisse ja arendamisse panustab. See ongi üheks põhjuseks, miks koolituste osas on sätestatud teavituskohustus.

Millised on töötaja ja tööandja õigused ja kohustused?

Töölepingu seadusest ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevad töötajate ja tööandjate jaoks mitmed õigused ning kohustused, mida on mõlemal töösuhte poolel kasulik teada.

Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkt 5 sätestab, et tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Selle kohustusega üldjuhul arusaamatusi ei teki. Kui tööandjal on vaja, et töötaja omandaks uusi teadmisi või oskusi, saadab ta töötaja vastavale koolitusele. Näiteks, tagamaks teenuse kvaliteeti, suunatakse ehitusettevõte betoonivalu eest vastutav töötaja koolitusele “Betoonitööd talvel”. Kuna koolitus on ettevõtte huvides, tuleb tööandjal kanda koolituskulud ning maksta koolituse ajal töötajale keskmist töötasu. Töötajal on omakorda kohustus osaleda tema tööalaseid teadmisi ja oskusi arendaval koolitusel (TLS § 15 lg 2 p 4).

Segadused hakkavad tekkima siis, kui koolituse soovi avaldab töötaja. Inimeste huvid on sageli ajas muutuvad. Kui ühel hetkel on oluline ennast täiendada, et saada rohkem vastutust ja suuremat töötasu, siis järgmisel eluetapil, näiteks kui eluasemelaen on makstud ja lapsed oma elu peale saadetud, on hoopiski oluline võtta tempo maha ja teha midagi tavapärasest erinevat. Neid lugusid, kuidas tippjuht hakkab kokaks või müügijuht aednikuks on ikka aegajalt ette tulnud. Enesetäiendamised ja erialavahetused on nii mõnigi kord saanud teoks tänu täiskasvanute koolituse seaduse § 13-le. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt annab tööandja töötajale õppepuhkust töötaja taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Seega õppepuhkuse andmise eelduseks on töötaja avaldus ja kooli tõend.

Üldjuhul nähtub kooli tõendist, millise õppega on tegemist. Tasemehariduseks loetakse üld-, kutse- või kõrghariduse omandamist. Täienduskoolitust defineeritakse kui väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuvat eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevust. Seega peamiseks kriteeriumiks täiendkoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu. Nii mõnigi kord ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas on tegemist õppepuhkuse õiguse alla kuuluva koolitusega või mitte. Eelkõige tekib see küsimus välismaiste koolituste korral, kuna Eesti täienduskoolitusasutuste lube on võimalik vaadata Eesti Hariduse Infosüsteemist. Juhul, kui töötaja esitab välismaal tegutseva õppeasutuse tõendi, siis hinnata, mis liiki õppega on tegemist, aitab Haridus- ja Noorteameti struktuuris tegutsev Eesti ENIC/NARIC keskus.

Õppepuhkus – võimalus keskenduda õpingutele

Juhul, kui tegemist on tasemeõppega, siis on töötajal õigus saada õppepuhkust 30 kalendripäeva, millest 20 kalendripäeva eest makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu (TäKS § 13 lg 3). Ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata. Lisaks saab tasemeõppe lõpetamiseks töötaja õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest peab tööandja maksma miinimumpalga alusel arvutatud õppepuhkusetasu (TäKS § 13 lg 4). Õppepuhkuse avalduses peab töötaja ära näitama, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks (TäKS § 13 lg 5).

Kui nüüd tulla eespool toodud näite juurde, kus müügijuht asub kutsekoolis omandama aedniku kutset, siis tegemist on tasemeõppega ja tööandjal on kohustus võimaldada õppepuhkust ning maksta ka õppepuhkuse tasu. Tööandja võib küll protesteerida, et milleks selline ettevõtte eesmärgiga mitteseotud aja- ja rahakulu, kuid siin saab konstateerida ainult fakti, et seadusandja on suure osa töötavate inimeste täiend- ja ümberõppest pannud tööandjate õlgadele.

Kui tasemeõppe puhul ei ole oluline, mis eriala töötaja õpib, siis täiendkoolituse osas omab see tähtsust. Näiteks juhul, kui müügijuht ei läheks omandama kutset, vaid sooviks osaleda kutsekooli lühiajalisel kursusel “Maheaianduse alused”, siis tööandjal on kohustus anda õppepuhkust, kuid pole kohustust maksta õppepuhkuse tasu (TäKS § 13). Muidugi olukorras, kus müügijuht pakub mahepõllumajandustooteid, võib olla tegemist tööga seotud täiendkoolitusega ja tööandjal oleks sellisel juhul õppepuhkuse tasu maksmise kohustus.

Õppepuhkusele minekuks tuleb töötajal esitada kirjalik puhkuseavaldus vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkuse algust. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TÄKS § 14 lg 1), samuti võib tööandja keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks (TÄKS § 13 lg 4). Õppepuhkuse osas kehtivad ka üldised puhkuse katkestamise alused, ehk tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 69 lg 5).

Õppepuhkusel olemine mõjutab summeeritud tööajaga töötamisel normtundide arvestust. Siin tuleb eristada kahte olukorda. Kui töötaja esitab õppepuhkuse avalduse enne tööajagraafiku koostamist, siis väheneb normtundide arv iga kalendaarse tööpäeva kohta kokkulepitud tööaja võrra ehk täistööajaga töötamise korral 8 tundi kalendaarse tööpäeva kohta. Juhul, kui avaldus esitatakse pärast tööajagraafiku koostamist ja teatavakstegemist, siis väheneb tööajafond graafikujärgsetele tööpäevadele planeeritud töötundide võrra. Näiteks juhul, kui graafiku järgi on töötaja märgitud tööle esmaspäeval neljaks tunniks ja kolmapäeval kaheksaks tunniks ning töötaja võtab õppepuhkuse esmaspäevast pühapäevani, väheneb tema tööajafond 12 tunni võrra (4 tundi + 12 tundi). Kui täistööajaga töötaja oleks esitanud avalduse enne tööajagraafiku koostamist, siis väheneks tema tööajafond nädalase õppepuhkuse korral 40 tunni võrra (5 tööpäeva x 8 tundi).

Juhime veel tähelepanu asjaolule, et kuna tegemist on täiskasvanute koolituse seadusega, siis alla 18-aastasel töötajal õppepuhkusele õigust ei ole.

Investeering töötajasse?

Kui tasemeõpe või täiendkoolitus on seotud tööandja tegevusvaldkonna ja ettevõtte vajadustega ning on käsitletav investeeringuna töötajasse, võib tööandja ilma erisoodustusmaksuta kanda koolitusega seotud kulusid, nt õppemaksu. Juhul, kui koolitus ei panusta töötaja tööalaste soorituste parandamisse, kuid tööandja soovib motivatsiooni hoidmise eesmärgil tekkivad kulutused siiski töötajale hüvitada, tuleb kulud deklareerida erisoodustusena (TuMS § 48 lg 4 p 10).

Olukorras, kus tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega, võib kokku leppida, et töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul. Kui töötaja lahkub töölt enne kokkulepitud aega, siis tuleb tal hüvitada tehtud kulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga (TLS § 34).

Kas tehisintellekt võtab meie töö?

Käesoleva aasta märtsis allkirjastasid sajad eksperdid avaliku kirja, kus nõuti uute võimsate AI süsteemide arendamise ajutist peatamist, kuna need võivad “kujutada sügavat ohtu ühiskonnale ja inimkonnale”. Ohu hindamiseks küsisin ka ise tehisintellektilt, mida ta antud teemaga seoses soovitab ja sain täiesti adekvaatse vastuse, mida lõpetuseks jagangi. Sellised vastused annavad kinnitust, et paljude meie töö on tõepoolest suurte muutuste tuultes.

Õppimine töö kõrvalt võib olla väljakutse, kuid see võib olla ka suurepärane viis oma karjääri edendamiseks ja uute oskuste omandamiseks. Siin on mõned näpunäited, kuidas õppida töö kõrvalt:

• kavanda oma aega. Koosta oma ajakava, et saaksid oma töö- ja õppekava paremini koordineerida. Leia aega õppetööks, kodutöödeks ja eksamiteks.
• Leidke sobiv õppevorm. Kaaluge võimalusi, kuidas õppida töö kõrvalt, näiteks osalise tööajaga õppimine, mittestatsionaarne õpe või õhtused kursused. Valige endale sobivaim variant.
• Valige sobiv õppeaine. Vali õppeaine, mis on seotud sinu tööga või aitab sul karjääri edendada. See aitab sul saavutada oma eesmärke ja tagab, et investeeritud aeg ja raha on väärtuslikud.
• Leidke toetusvõrgustik. Räägi oma tööandjaga, et saaksid leida sobivad lahendused oma töö- ja õppekava koordineerimiseks. Võib-olla pakub tööandja ka toetust ja ressursse, nagu õppetoetused või paindlik tööaeg.
• Ole motiveeritud. Töö kõrvalt õppimine võib olla raske ja nõuab palju motivatsiooni ja pühendumust. Seadke endale eesmärgid ja motiveerige ennast, et saaksite oma eesmärke saavutada.
• Hoia tasakaalu. Oluline on leida tasakaal töö ja õppimise vahel, et vältida liigset stressi ja väsimust. Võta aega ka enda jaoks ning puhka piisavalt.

Kokkuvõtvalt, töö kõrvalt õppimine võib olla väljakutse, kuid kui suudad kavandada oma aega ja leida sobiva õppevormi, siis võid saavutada oma eesmärgid ja edendada oma karjääri. Oluline on leida sobiv toetusvõrgustik ja hoida tasakaalu oma töö- ja õppeelu vahel.