Üldreegli kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt seaduslikul alusel ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
Välismaalased võivad Eestisse saabuda ja Eestis ajutiselt viibida, kui neil on selleks seaduslik alus. Kuigi kõige tavapärasemaks Eestis ajutise viibimise aluseks on Eesti pädeva asutuse poolt antud viisa (lühiajaline C-viisa või pikaajaline D-viisa), siis on muudeks võimalikeks Eestis ajutise viibimise alusteks ka näiteks mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba, välislepingust tulenev õigus Eestis viibida või vahetult seadusest või haldusaktist tulenev õigus Eestis viibida. See tähendab, et Eestis lühiajaliseks töötamiseks ei pea välismaalane ilmtingimata omama Eesti poolt väljastatud lühi- või pikaajalist viisat – piisab sellest, kui näiteks välislepingust tulenevalt võib välismaalane teatud perioodi jooksul Eestis viibida. Sellist võimalust on varasemalt kasutanud näiteks Ukraina kodanikud, kellel on alates 2017. aastast õigus 3 kuud viisavabalt Schengeni riikides viibida.
Välismaalase lühiajalise töötamise Eestis saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja või õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.
Lühiajalise töötamise registreerimiseks peab tööandja esitama Politsei- ja Piirivalveametile taotluse. Tavakorras registreeritakse lühiajaline töötamine või keeldutakse registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisele järgnevast päevast. Kui lühiajaline töötamine on registreeritud, siis on välismaalasel õigus Eestis tööle asuda.
