Eestis on kasutusel elektrooniline töövõimetusleht (E-TVL) ning teenuse kasutamine kõigile tööandjatele kohustuslikuks. E-TVL teenuse kasutamiseks on tööandjal vaja liituda teenusega riigiportaalis www.eesti.ee.

Arstid ei väljasta inimesele enam paberil töövõimetuslehte.

Haigekassa soovitab asutuse sisekorraeeskirjas reguleerida, kuidas töötaja oma haigestumisest ja tööle naasmisest tööandjat teavitab (telefoni teel, suusõnaliselt, e-kirjaga jne).

Haigekassa ei maksa kindlustatule töövõimetushüvitist nende töövõimetuslehtede eest, mis on haigekassale esitatud hiljem kui 90 kalendripäeva pärast töövõimetuslehel märgitud töövabastuse lõpu kuupäeva. Juhul kui töötajal jääb hüvitis saamata tööandja süül, on töötajal lähtuvalt võlaõigusseadusest õigus nõuda tööandjalt tekkinud kahju hüvitamist.

Loe lisaks: Teenuse kasutamise juhend (uuendatud detsembris 2021). Riigiportaali teenuste kasutamise õiguste haldamise juhend Otselink riigiportaali teenuste kasutamise õiguste haldamisele.

Teavitusteenuse tellimine tööandja andmete ootel olevatest töövõimetuslehtedest

Teavitusteenusega saavad liituda äriregistris registreeritud ettevõtted ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. B-kaardile märgitud juhatuse liige saab teenuse tellida teavituskalendrist SIIN. Teavitus saadetakse e-posti aadressile.

Teavitusteenust ei saa tellida ja ametlikku e-posti suunata:

• ettevõtted, millel on Äriregistris esindusõiguse erisus
  (näiteks: B kaardil on kahel juhatuse liikmel koos esindusõigus; ettevõtte juhatuse liige on välismaalane, kellel puudub Eesti isikukood).

Teavitamine avatud töövõimetuslehtedest

Teavitus saadetakse tööandjale pärast töövõimetuslehe avamist.

Teavitamine lõpetatud töövõimetuslehtedest

Esimene teavitus saadetakse tööandjale järgmisel päeval pärast arsti andmete laekumist haigekassa andmekogusse. Kui tööandja omapoolseid andmeid ei lisa, saadetakse teine teavitus 30. päeval  ja kolmas teavitus 76. päeval pärast töövõimetuslehe andmete laekumist haigekassa andmekogusse.

PANE TÄHELE! Kui tööandja lisab omapoolsed andmed töövõimetuslehele arsti andmete saabumise päeval haigekassa andmekogusse, teavitust ei saadeta. Kui isikul on mitu tööandjat ning üks tööandja lisab omapoolsed andmed töötaja töövõimetuslehele arsti andmete saabumise päeval haigekassa andmekogusse, ei saadeta teavitust ka teistele tööandjatele.

Liitumine äriregistris olevale asutusele

Juriidilised isikud ja FIE-d saavad töövõimetuslehe andmeid elektrooniliselt edastada riigiportaalis.

Riigiportaali saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või pangalingi abil. Andmete edastamiseks vali pärast sisenemist esindaja roll.

Ettevõtte registrikaardile kantud isikule (juhatuse liige, ainuõiguslik esindaja) antakse riigiportaali sisenemisel automaatselt ettevõtte administraatori õigus, millega saab kõiki teenuseid kohe kasutada. Kui administraator soovib anda teenuse kasutamise õiguse mõnele teisele töötajale, saab seda teha riigiportaalis.

Administraatori määramise taotlusel (.doc või .odt vormingus) peab olema allkirjaõigusliku isiku/isikute allkiri. Taotluse võib saata digitaalselt allkirjastatuna help@ria.ee või postiga: Riigi Infosüsteemi Amet, Pärnu maantee 139a, Tallinn, 15169.

Asutuse administraator saab kõiki teenuseid kohe kasutada. Kui administraator soovib anda teenuse kasutamise õiguse mõnele teisele töötajale, saab seda teha riigiportaalis.

Kui riigiportaalis tekib teenuse kasutamise õigustega probleeme, kirjuta riigiportaali kasutajatoele e-posti aadressil help@ria.ee.

Tööandja andmete edastamise teenuse kasutamisel tekkinud küsimustele vastab Eesti haigekassa klienditelefonil 669 6630 või e-maili aadressil info@haigekassa.ee.

Mitteresidendist tööandja töötaja töövõimetuslehe andmete edastamine

Mitteresidendist tööandjal ei ole võimalik riigiportaalis kasutada E-TVL teenust, kuna ettevõte ei ole registreeritud Eesti äriregistris.

Mitteresidendist tööandjale edastab haigekassa töövõimetuslehtede andmed koos tööandja tõendi vormiga. Edastatud dokument on tööandjale aluseks haigushüvitise määramiseks ja maksmiseks.

Selleks et haigekassa saaks teie töötajale määrata ja maksta töövõimetushüvitist, palume täidetud tööandja tõend tagastada:

• e-posti teel aadressile  info@haigekassa.ee;
• postiga või tuues kohale Lastekodu 48, Tallinn 10144.

Haigekassa ei maksa kindlustatule töövõimetushüvitist nende lehtede eest, mis on esitatud haigekassale hiljem, kui 90 kalendripäeva pärast lehele märgitud tööle asumise päeva. Juhul kui töötajal jääb hüvitis saamata tööandja süül, on töötajal õigus lähtuvalt võlaõigusseadusest nõuda tööandjalt tekkinud kahju hüvitamist.

Töövõimetuslehe lisadokumendid

Töötaja pangakonto andmed * Kui töötajal endal ei ole võimalik e-teenuseid kasutada, võib kontoandmete avalduse digitaalselt allkirjastada ja haigekassale edastada ka tööandja. * Arvelduskonto esitamiseks kasutage palun haigekassa kodulehel olevat blanketti “Kontoandmete muutmise avaldus”. * Tööandja poolt allkirjastatud avaldus saatke e-posti aadressil info@haigekassa.ee.

Tööandja tõend – dokument, millega tööandja tõendab osalist või täielikku nõustumist töötaja töövõimetusega perioodil, mille eest hüvitist taotletakse. Tõend edastatakse haigekassale juhul, kui  hüvitist taotletakse välisriigi haiguslehe/arstitõendiga või kui isikul on mitu tööandjat. Kui TVL andmed on ühe tööandja poolt esitatud, kuvatakse teistele tööandjatele teenuses lehe staatusena “Edastatud”.
Tõendi vorm.

Pärimisõiguse tunnistus – notariaalselt kinnitatud tõend, millega kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmed tõendavad kindlustatud isiku surma korral oma pärimisõigust ja seega õigust kindlustatu surma tõttu väljamaksmata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitisele.

Avaldus hüvitise taotlemiseks kindlustatu surma korral – avaldus, mille kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmed esitavad töövõimetushüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral. Avaldusele peab olema lisatud pärimisõiguse tunnistus. Avalduse vorm.

Kergemale tööle üleviimine

Kergemale tööle üleviimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavatele ravikindlustatud rasedatele naistele vastavalt nende terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale naisele haiguslehe põhjusega “terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale”.

Hüvitist on võimalik saada ainult rasedal kuni ema vanemahüvitise saamiseni või kuni 182 päeva.

Töölt vabastamise variante on kaks:

1. Tööandjal on pakkuda kergemat tööd.
Hüvitis hakkab kehtima esimesest päevast. Haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe 100 %.

2. Tööandjal ei ole pakkuda kergemat tööd.
Esimest päeva ei hüvitata, haigekassa maksab hüvitist alates 2. päevast. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Kuni ema vanemahüvitise alguseni väljastab arst rasedale iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe. Oluline on lõpetada kergema tööga seotud haigusleht enne emapuhkuse alguspäeva, mille kohta saab info rasedalt.

Kui tööandjal on töötajale pakkuda kergemat tööd, vormistab ta töötaja ajutiselt kergemale tööle.

Kui tööandjal ei ole kergemat tööd pakkuda, võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest.

Kui inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole, võib tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, inimese tööst vabastada ja teine tööandja pakkuda kergemat tööd.

Haigekassa maksab kergemale tööle üleviimise korral haigushüvitist ühe kalendripäeva eest määras, mille võrra inimese palk kergemal tööl ühe kalendripäeva kohta on väiksem tema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva isiku keskmisest tulust. Tulu arvutamisel võetakse aluseks maksu- ja tolliameti andmed.

Kui võrreldes eelmise kalendriaastaga palgavahet ei teki, siis hüvitist ei maksta.

Kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele haigushüvitist alates töövabastuse 2. päevast. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Kokkulepitud töötasu märkimine

Töövõimetuslehele kokkulepitud töötasu märkimisel tuleb lähtuda töölepingu seaduse §-st 29 – töötasu (st brutopalga) suurus.

Selgitus: töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 alusel on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, tööandja haigushüvitis, tööandja makstavad toetused, nt lapse sünni-, juubeli- või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest. Seega tuleb antud juhul märkida kuu töötasu, milles on töö eest kokku lepitud.

Kui töötajal on kindel kuutöötasu, siis tuleb töövõimetuslehe andmeväljale “Kalendrikuu kokkulepitud töötasu” kirjutada kokkulepitud töötasu.

Kui töölepingus on kokku lepitud tunnitasu, siis on kokku lepitud ka mingi perioodi tööaeg (töötundide arv mingis ajavahemikus (päev, nädal, kuu vmt)). Nende andmete alusel tuleb arvutada ja märkida töövõimetuslehele töötaja kuu töötasu suurus.

Kalendrikuu kokkulepitud töötasu tuleb märkida töövabastuse alguspäevale eelnenud päeva seisuga.

Töötasu andmeid kasutab haigekassa ainult järgmistel juhtudel:

• kui kindlustatud inimene ei saanud töövabastuse alguse päevale eelnenud kalendriaastal tulu
• kindlustatu töötasu ja arvu 30 jagatis on suurem tema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust, kuid ei ületa vabariigi valitsuse kehtestatud kuu alammäära ja arvu 30 jagatist.