Siseministeerium on tulnud välja eelnõuga, mille kohaselt oleks 2022. aasta sisserände piirarvu järelejäänud osast (1. septembriga seisuga 58 elamisluba) broneeritud 10 elamisluba välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikele Eestis töötamiseks ja ülejäänud osa oleks vabalt jaotamiseks.
Siseministri määruse kohaselt on 2022. aasta sisserände piirarvust veidi üle poole broneeritud teatud valdkondadele ja alla poole on vabalt jaotamiseks. 1. septembri seisuga on väljastamata 58 tähtajalist elamisluba, mis oli broneeritud teatud valdkondadele:
- 21 loomingulise töötaja elamisluba,
- 16 sportlase, treeneri, kohtuniku ja sporditöötaja elamisluba,
- 18 elamisluba ettevõtluseks,
- 3 elamisluba välislepingu alusel.
Kehtiv siseministri määrus näeb ette, et kui valdkondadele broneeritud elamislubade arv ei ole täitunud 30. septembriks 2022, siis jaotatakse järelejäänud osa sisserände piirarvu raames vabalt. Siseministeerium tuli hiljuti välja ettepanekuga muuta seda põhimõtet selliselt, et kümme elamisluba oleks broneeritud ajakirjanikele ja ülejäänud osa oleks vabalt jaotamiseks.
Sisserände piirarvu jaotus on ebaselge
Koda andis siseministeeriumile teada, et sisserände piirarvu jaotamine valdkondade lõikes ei ole mõistlik ja vajalik, sest välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate elamislubade osas on oluliselt suurem kui sisserände piirarv. See tähendab, et sisserände piirarvu jaotamisega ei ole võimalik lahendada tegelikku probleemi, vaid sellega kaasneb täiendav kunstlik piirang.
Kui siseministeerium jääb eelnõus sisalduva lahenduse juurde, siis tuleb eelnõu koostajatel põhjendada, miks on erisus kehtestud just ajakirjanikele. Meile teadaolevalt on ka paljudes teistes valdkondades suur vajadus töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa järele, kuid nendele valdkondadele ei ole eelnõuga erisust kehtestatud.
Koda ei ole vastu sellele, et kümme elamisluba on broneeritud välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikele, kuid peame väga oluliseks, et selliseid erisusi kehtestatakse läbipaistvalt ja kaalutletult ning oleks võimalik aru saada, miks on erisus kehtestatud. Praegusel juhul ei ole siseministeerium erisuse kehtestamist sisuliselt põhjendatud ning seega ei ole võimalik ka hinnata, kas sellise erisuse kehtestamine on vajalik või mitte.
Siseministeerium soovib ajakirjanikke puudutava erisuse jõustada 30. septembril. Kui see erisus jääb tulemata, siis on kogu sisserände piirarvu järelejäänud osa vabalt jaotamiseks.
