1. aprillil 2024 tõuseb pension seoses indekseerimisega. See võib mõjutada töötavate pensionäride maksuvaba tulu suurust. Töötav pensionär, vaata üle oma maksuvaba tulu kasutus pärast pensionitõusu.
1. aprillist arvestatakse vanaduspensioniealise inimese (64 aastat ja 9 kuud) pensionilt maksuvaba tulu 776 euro ulatuses. Kui inimese pension on alla 776 euro, saab maksuvaba tulu jääki kasutada muudelt tuludelt, näiteks töötasult. Indekseerimise tulemusel aga pensionid suurenevad ning võib tekkida olukord, kus töötasult kasutatav maksuvaba tulu summa väheneb.
Näide: kui vanaduspensionieas inimese pension tõuseb 1. aprillil 500 eurolt 600 euroni, siis senise 276 euro asemel on tema maksuvaba tulu jääk nüüd 176 eurot (776 – 600 = 176). Töötavale pensionärile tähendab see vajadust oma maksuvaba tulu kasutus töötasult üle vaadata, et vältida hilisemat üleliigse tulu tagastamist tuludeklaratsiooni alusel.
Iga inimese pension on individuaalne ning selle suurus oleneb inimese tööpanusest. Nii on ka pensionitõus indekseerimise tulemusel igaühel erinev. Indekseerimise eesmärgiks on hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Pensionide indekseerimisel suurendatakse nii pensioni baasosa kui aastahinnet. Pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on kõikidel vanaduspensioni saajatel ühesuurune. Aastahinne on aga väärtus, millega korrutatakse läbi pensioni staažiosa, kindlustusosa ning ühendosa. Kokku arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber ligi 325 000 inimese pensioni.
Pensioni suurus selgub 1. aprillil. Kõige mugavamalt saab oma pensioni uut suurust vaadata portaalis eesti.ee. Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse tulles või infotelefonile 612 1360 helistades tuleb arvestada ooteajaga.
Suurus pärast indekseerimist alates 1. aprillist 2024
| Rahvapensioni määr | 372,05 |
| Pensioni baasosa | 354,9887 |
| Aastahinne | 9,512 |
Inimeste parema teenindamise huvides kasutab sotsiaalkindlustusamet toetuste ja hüvitiste väljamaksmisel ühe arvelduskonto lahendust. Kui inimene on esitanud ametile mitu arvelduskontot, kuhu kanda rahalisi hüvitisi – pension, vanemahüvitis, puudetoetus jne –, siis tehakse kõik ülekanded sellele kontole, mille inimene esitas viimasena.
1. aprillist alates arvestatakse töövõimetoetust uute päevamäärade alusel: neile, kellel töövõime puudub, makstakse toetust 20,57 eurot päevas (keskmiselt 617,10 eurot kuus); neile, kelle töövõime on hinnatud osaliseks, 11,7249 eurot päevas (keskmiselt 351,75 eurot kuus). Aprilli alguses (hiljemalt 10. aprillil) makstakse toetust veel märtsikuu eest ja vana päevamäära alusel. Uue, kõrgema päevamäära alusel hakatakse toetusi välja maksma mai alguses (hiljemalt 10. mail) aprillikuu kalendripäevade eest.
Koos toetuse tõusuga kasvab ka sissetuleku ülempiir, millest arvates toetuse summat hakatakse vähendama. Maikuust alates hakatakse toetust valemi alusel vähendama juhul, kui toetuse saaja eelmise kuu brutosissetulek oli suurem kui 1851,30 eurot. Töövõimetoetust ei maksta osalise töövõimega inimesele, kelle eelmise kuu brutosissetulek ületas 30 kalendripäeva toetuse korral 2554,79 eurot. Puuduva töövõimega inimesele ei maksta alates maist toetust juhul, kui tema eelmise kuu sissetulek 30 kalendripäeva toetuse korral oli suurem kui 3085,50 eurot.
