Kliimaseaduse loomine jõudis esimese käegakatsutava verstapostini, kui mõõtmisajaloo kõige soojema septembrikuu lõpus avalikustas kliimaministeerium seaduse väljatöötamiskavatsuse. Iga huviline saab väljatöötamiskavatsusele tagasisidet anda kuni 25. oktoobrini SIIN.
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on seaduse eesmärk reguleerida nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nende tagajärgedega kohanemist. Seadus mõjutab kõiki ühiskonnaliikmeid ja majandussektoreid, peamine tähelepanu on suunatud just ettevõtetele ja nende konkurentsivõime parandamisele. Väljatöötamiskavatsuse järgi annab seadus “selguse millal, kes ja mida peab tegema, et tulevikus saaks puhtamast keskkonnast meie konkurentsieelis”.
Selgus kliimaeesmärkidesse ja nendeni jõudmise sammud
Seaduses on kavas sätestada Eesti eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine (tõenäoliselt 2050. aastaks) ja vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vähemalt iga 10 aasta tagant. Ühe võimalusena eesmärkide seadmiseks on ministeerium nimetanud ka kasvuhoonegaaside eelarve kehtestamist, lähtudes Pariisi leppes nimetatud eesmärgist hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires. See tähendaks, et seaduses sätestataks teatud ajaperioodi, näiteks viie aasta kohta kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mille piiresse peab Eesti heide jääma. Taolist lähenemist on oma kliimaseadustes kasutanud näiteks Saksamaa, Iirimaa ja Prantsusmaa.
Kuna kliimaseadus ise on plaanitud andma valdkonna reguleerimiseks küll raamistiku, kuid ei vasta kõigile küsimustele, on seaduse väljatöötamise käigus plaanis teha ettepanekuid erinevate seaduste ja arengudokumentide muutmiseks. Tõenäoliselt muudetakse maapõueseadust nii, et tekib suurem selgus põlevkivi ja turba kaevandamise tulevikuväljavaadete kohta. Samuti on kavas kohandada atmosfääriõhu kaitse seaduse peatükki, mis käsitleb kliimamuutuste leevendamist ja osoonikihi kaitset ning reguleerib näiteks kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist Eestis.
SA Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus vajalik samm õiges suunas. Nagu märkis keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari ERR-is, tuleb kliimaseadust koostades pidada lisaks ettevõtetele silmas ka inimese heaolu ning vajadusi. Süsinikuheite vähendamise eesmärgid peaksid põhinema parimal saadaoleval teaduslikul teadmisel. Arvestades valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) värskeimat raportit, mille kohaselt peab inimkonna süsinikuheide hakkama kiiresti vähenema enne 2025. aastat, et kliimasoojenemine püsiks elamiskõlbulikes piirides, ei ole 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine ilmselt teaduslikult piisav. Teiste riikide praktika on näidanud, et kindlamalt seatud eesmärkide poole liikumiseks tuleks vahe-eesmärgid seada tihedamalt kui kümne aasta tagant.
Murepilved kaasamisprotsessi kohal
20 vabaühendust saatsid juba enne väljatöötamiskavatsuse avalikustamist ministeeriumile murekirja kaasamisprotsessi pärast. Kliimaseaduse koostamise ajaks on moodustatud kliimanõukogu ehk teadlastest ja valdkondade esindajatest ekspertkogu, mis ei ole aga samastatav teistes riikides moodustatud teadusnõukodadega. Kliimanõukogus on erinevad huvigrupid ebavõrdselt esindatud, kusjuures kodanikuühiskonna ja keskkonnaühenduste esindajaks on kokku määratud vaid üks inimene.
20. septembril toimus ka kliimaseaduse koostamise avaüritus, kus tutvustati OECD riikide häid kliimaseaduste praktikaid. Põhjalikumalt räägiti Soome kliimaseaduse õppetundidest. Kliimaseaduse koostamise ja kaasamise protsessi selgitasid lähemalt kliimaminister ja ministeeriumi kantsler. Avaürituse slaidid ja salvestus on leitavad SIIT.
