Teisipäeval hääletatud rahapesu vastase eelnõu kohaselt peaks äriühingute ja äritehingute tegelikud kasusaajad olema registreeritud Euroopa Liidu (EL) riikide äriregistrites.

Uute ettepanekute kohaselt peaksid pangad, audiitorid, juristid, kinnisvarabürood ja kasiinod olema valvsamad klientide poolt sooritatud kahtlaste tehingute osas. Kehtiva direktiivi paranduste eesmärk on maksudest kõrvalehoidmise ja kahtlaste tehingute raskendamine, teatas Euroopa Parlament.

Rahapesu direktiivi muudatuste kohaselt tuleks liikmesriikidel tagada, et äriregistrites, avalikes keskregistrites või äriühingute registrites sisalduks teave äriühingute ja muude juriidiliste isikute, sealhulgas usaldusfondide, fondide ja valdusettevõtjate tegelike kasusaavate omanike kohta.

Registrid peavad olema avalikkusele kättesaadavad ja teave peaks olema üldsusele vabalt kättesaadav internetipõhises turvalises ja avatud vormingus vastavalt andmekaitse eeskirjadele.

Samuti peaksid saadikute muudatusettepanekute kohaselt äriühingu registrid olema omavahel ühendatud Euroopa platvormi portaali ja liikmesriikide poolt vabal valikul loodud juurdepääsupunktide kaudu.

Direktiivi eelnõus sätestatakse riskipõhine lähenemine, mis lubaks liikmesriikidel paremini tuvastada ning maandada rahapesu ja terroristide rahastamisega seotud riske.

Reeglid "riikliku taustaga isikutele" ehk isikutele kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistes organisatsioonides töötavatele isikutele, kelle suhtes on kõrgendatud korruptsiooni oht seoses oma ametikohaga, laiendati ka "riigisisese riikliku taustaga isikutele" ehk füüsilistele isikutele, kes täidavad või on täitnud EL-i liikmesriigi avaliku võimu olulisi ülesandeid, seal hulgas on või on olnud parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike institutsioonide liikmed.

Selliste isikute kõrgendatud riskiga äritehingute puhul tuleks rakendada lisameetmeid nagu näiteks tehingu raames kasutatava vara ja rahaliste vahendite allikate tuvastamine.