Sotsiaalministeerium on välja töötanud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei võeta enam töötuna arvele isikuid, kes on äriühingute juhatuse liikmed, kuid ei saa selle eest tasu. Eelnõuga soovitakse muuta rangemaks ka ettevõtluse alustamise toetuse andmise tingimusi, samas palgatoetuse andmise tingimused lihtsustuvad.

Kehtiva seaduse kohaselt võib iga juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (näiteks juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor, pankrotihaldur) võtta end töötuna arvele, kui ta ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu. Eelnõuga muudetakse kehtivat korda ning enam ei lubata töötuna arvele võtta juhatuse liiget, kes täidab oma ülesandeid saamata selle eest tasu. Erisus nähakse ette ainult mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liikmete osas, kes jätkuvalt võetakse töötuna arvele, kui nad ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu.

Seletuskirjas on muudatust põhjendatud asjaoluga, et juhtimis- või kontrollorgani liikme ülesannete täitmine tasuta on isiku vaba tahe, kuid tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole tööta (näiteks juhib äriühingut).

Kaubanduskoda ei toeta muudatust, mille kohaselt kaob juhatuse liikmetel, kes täidavad oma ülesandeid tasuta, võimalus end töötuna arvele võtta. Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas juhtisime tähelepanu asjaolule, et äriregistrisse on kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub majandustegevus. Kui ettevõttel ei ole töötajaid ja puudub käive, siis ei saa ka eeldada, et selle ettevõtte juhatuse liige teeb äriühingus tööd.

Muudatused palgatoetuse andmisel

Lisaks töötuna arvelevõtmise tingimuste muutmisele soovitakse eelnõuga lihtsustada palgatoetuse andmise tingimusi. Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse tööandjale palgatoetust, kui ta võtab tööle inimese, kes on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel. Eelnõuga muudetakse seda tingimust mõnevõrra leebemaks. See tähendab, et palgatoetust hakatakse maksma ka juhul, kui inimene on olnud töötu viimase 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud, kuid vahepeal lühiajaliselt töötanud (1 päev–3 kuud). Eelnõu koostajate sõnul on muudatuse eesmärgiks toetada pikka aega ilma tööta olnud inimeste töölerakendumist.

Eelnõu võimaldab tööandjal taotleda palgatoetust ka juhul, kui töötu võetakse tööle vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu alusel. Kehtiva seaduse alusel makstakse tööandjale palgatoetust ainult töötuga tähtajatu töölepingu sõlmimise korral.

Lisaks vähendatakse eelnõuga tööandjate halduskoormust seoses palgatoetuse suuruse arvutamisega. Praegu peab tööandja esitama palgatõendi, mille alusel arvestatakse toetuse suurus. Eelnõu jõustumisel vabanevad tööandjad sellest kohutusest ning edaspidi arvutatakse toetus töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Muudatused ettevõtluse alustamise toetuse andmisel

Eelnõus nähakse ette mitmeid täiendavaid tingimusi, mis välistavad ettevõtluse alustamise toetuse saamist. Muuhulgas soovitakse toetuse andmisest keelduda, kui inimesele kuulus toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul rohkem kui 50% mõnest äriühingust.

Eelnõu kohaselt on toetuse maksmine välistatud ka juhul, kui inimene on saanud ettevõtluse alustamise toetust eelneva kolme aasta jooksul. Eelnõu koostajate hinnangul peaks inimene suutma ettevõtjana tegutseda vähemalt kolm aastat, kui ta on kord juba toetust saanud. Kaubanduskoda ei pea sellist põhimõtet õigeks, sest ettevõtlusega kaasnevad alati erinevad riskid ning ebaõnnestumine ei ole ilmtingimata seotud isiku ebapädevuse või pettusega. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku, mille kohaselt oleks inimestel võimalik toetust taotleda ka juhul, kui eelmisest toetuse saamisest on möödunud vähem kui kolm aastat.

Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2014. Samas töötuna arvel olevatele juhatuse liikmetele nähakse ette kahekuuline üleminekuaeg. See tähendab, et töötuna arvel oleval isikul on võimalik kuni 1. märtsini 2014 otsustada, kas ta soovib jätkata juhatuse liikmena või mitte. Kui isik ei ole sel ajal enam juhatuse liige, võib ta jätkuvalt töötuna arvel olla.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise eelnõuga saab lähemalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel.

OLULINE:

• Eelnõu kohaselt ei võeta enam töötuna arvele juhatuse liiget, kes täidab oma ülesandeid saamata selle eest tasu.
• Eelnõuga laiendatakse töötute sihtrühma, kelle tööle võtmisel makstakse tööandjale palgatoetust.
• Eelnõu jõustumisel ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kellele kuulus kuue kuu jooksul enne toetuse avalduse esitamist rohkem kui 50% mõnest äriühingust. Toetuse maksmine välistatakse ka juhul, kui inimesele on antud sama toetust viimase kolme aasta jooksul.