Probleemtoote all mõistetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete nimekiri on toodud jäätmeseaduses ning sinna hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukite osad (sh rehvid), elektroonikaseadmed ning alates 2012. a aprillist ka põllumajandusplast (silopallikile, plastnöör jms).
 

Seadus näeb ette, et tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist (rahasumma või kindlustus). Tegemist on teisiti öeldes tootja vastutuse põhimõttega.
 

Tootjad on kohustatud end registreerima mh probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid enda poolt käideldud probleemtoodete kohta. 
 

Probleemtooteregister on riiklik register, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kus hoitakse ja töödeldakse Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid.

Probleemtooteregistri täpsem pidamise kord ning sinna registreerimise ja andmete esitamise vormid ongi sätestatud määrustega, mida plaanitakse kõnealuste eelnõudega muuta. Muudatusettepanekud puudutavad maksukohustuslase registreerimisnumbri esitamise kohustuse kehtestamist, volitatud isiku ja volitatud esindaja mõistete ja pädevuste täpsemat määratlemist, tootja tagatist ning põllumajandusplasti tootjate registreerimist ning nende poolt andmete esitamist.

 

Eelnõu kohaselt nõutakse alates 1. jaanuarist 2014 elektri- ja elektroonikaseadme tootjalt ja tema volitatud esindajalt maksukohustuslase registreerimisnumbri esitamist. Seega teistel probleemtoodetega tegelevatel tootjatel sellist kohustust pole. Kui tootja laseb turule nii elektri- ja elektroonikaseadmeid kui ka muid probleemtooteid (näiteks patareisid ja akusid), peab vastav ettevõte esitama registrile samuti maksukohustuslase registreerimisnumbri.

 

Eelnõudega soovitakse muuhulgas tuua rohkem selgust tootja esindajate osas. Eesmärgiks on teha selget vahet, kes on ettevõtja allkirjaõiguslik isik ja kelle tootja määrab volikirjaga enda volitatud esindajaks. Sellest tulenevalt soovitakse asendada praegune volitatud esindaja mõiste volitatud isiku mõistega. 
 

Volitatud isik all mõistetakse isikut, kes esindab tootjat või volitatud esindajat seaduse või põhikirja alusel. Teisiti öeldes on tegemist ettevõtja allkirjaõigusliku isikuga, kellel on kas seadusest tulenevalt või äriühingu põhikirjast tulenevalt ettevõtja esindamise õigus suhetes kolmandate isikutega.
 

Volitatud esindaja on isik, kellele tootja annab volikirjaga enda esindamise õiguse kolmandate isikutega (nt registriga) suhtlemiseks ning kes täidab tootja eest jäätmeseadusega tootjale pandud kohustusi. Selleks võib olla kas juriidiline või füüsiline isik, kes asub või elab alaliselt Eestis (nt turustaja, jäätmekäitleja, advokaat vms). Volitatud esindaja peab põhimõtteliselt esitama enda kohta samad andmed nagu tootja. Lisaks enda andmetele peab volitatud esindaja esitama ka tootja üldandmed, keda ta esindab.
 

Eeltoodud sättes plaanitakse jõustada alates 14. veebruarist 2014.

 

Oluline on kindlasti märkida, et kõik väljaspool Eestit asuvad tootjad peavad määrama endale volitatud esindaja. See tähendab, et alates 14. veebruarist 2014 ei registreerita registris ühtegi alaliselt välismaal asuvat tootjat, vaid nende volitatud esindajad. Põhjuseks on see, et tootja mõistet muudetakse nii, et tootja saab olla üksnes alaliselt Eestis asuv ettevõtja.

 

Tootja tagatist puudutavate muudatuste puhul on mõneti kummaline see, et muutmise vajalikkust põhjendatakse jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmisega, kuid paraku pole vastava eelnõuga võimalik tutvuda, sest seda pole lihtsalt veel avaldatud.
 

Eelnõu seletuskirjas siiski selgitatakse, et plaanis on juurde luua uus tagatise liik – pangagarantii. Kehtiva õiguse järgi saab tagatiseks olla rahasumma pangakontol või kindlustuslepingu sõlmimine (ringlussevõtu kindlustus). Lisaks uue tagatise liigi sisseviimisele soovitakse termin ringlussevõtu kindlustus asendada terminiga garantiikindlustus. Kui tagatiseks on rahasumma pangakontol, siis tulevikus soovitakse ühtlasi, et vastav kogusumma oleks selgelt avaldatud. Ka antud sätted plaanitakse jõustada alates 1. veebruarist 2014.

 

14. aprillil 2012. a jõustus jäätmeseaduse redaktsioon, mille kohaselt täiendati probleemtoodete loetelu põllumajandusplastiga.  Põllumajandusplasti tootjaks loetakse isikut, kes valmistab või veab ettevõtlustegevuse korras Eestisse sisse põllumajandusplasti (silopallikile, plastnöör jms). Eelnõude seletuskirjas selgitatakse, et tootjal on kohustus esitada andmed ka 2012. aastal turule lastud toodete kohta, et oleks võimalik määrata mitu tonni põllumajandusplastijäätmeid ta peab 2013. aastal kogum. Kindlasti on oluline mainida, et tootjal on kohustus 4 korda aastas registrile andmeid esitada ning sellest tulenevalt peab põllumajandusplasti tootja esimest korda andmeid esitama 2013. a 25. juuliks 2012. aasta ja 2013. aasta I ja II kvartali kohta. Märkamata ei tohiks jääda ka see, et enne 1. jaanuari 2013. a turul tegutsenud põllumajandusplasti tootja peab esitama andmed (taotluse) registreeringu saamiseks probleemtooteregistris hiljemalt 15. juuniks 2013. Nimetatud sätted peaksid jõustuma lähiajal.

 

Praegusel juhul pole Kaubanduskoja hinnangul välistatud see, et õigusakti jõustumise ajaks on nii mõnigi eelnõus sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg ümber saanud või koheselt ümber saamas. Kaubanduskoda leiab siinkohal, et kui otsustatakse õigusaktis sätestada mingi konkreetne kohustuse täitmise tähtaeg, siis oleks mõistlik toimida nii, et kohustatud isikule jääks õigusakti jõustumise ja vastava tähtaja ümbersaamise vahele mõistlik aeg, mille jooksul oleks võimalik tal ka reaalselt reageerida.

 

Eelnõude ja seletuskirjadega on võimalik lähemalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel SIIN.