Justiitsministeeriumi tellimisel on keskkonnaõiguse eksperdid ette valmistanud keskkonnaseadustiku üldosa eelnõu esimese versiooni ja seletuskirja. See eelnõu hõlmab kogu keskkonnakaitsele ühiseid õiguslikke aspekte, eelkõige aga loamenetlust, keskkonnamõju hindamist, keskkonnaalaseid õigusi ja kohustusi, keskkonnajärelevalvet ning keskkonnavastutust.
Justiitsministeeriumi asekantsler Urmas Volensi sõnul puudub käesoleval ajal Eesti keskkonnaõiguses üldosa, mis kehtestaks ühtsed alused keskkonnakaitseks kõikides keskkonnavaldkondades. “Meil kehtib üle kümne valdkondliku seaduse, mis kõik on välja töötatud eri alustel ega arvesta piisavalt teiste keskkonnavaldkonna seaduste regulatsiooniga. Samas on just keskkonnavaldkonna puhul eriti tähtis, et kõik keskkonnakomponendid oleksid omavahel seotud. Üldosa seadusega rajamegi tulevase seadustiku vundamendi,” sõnas Volens.
“Kuid rõhutan, et tegu ei ole veel ametliku kooskõlastusringiga – see on alles esialgne diskussioonieelnõu, mida hakkab septembri alguses arutama vastav komisjon,” märkis Volens. “Seega ootame nüüd kõiki huvirühmi aktiivselt avaldama oma arvamust eelnõu kohta,” lisas ta.
Lisaks keskkonnaõigusele vaadatakse justiitsministeeriumi ja valdkondlike ministeeriumide algatatud kodifitseerimisprojekti käigus üle praegune seis majandushaldusõiguses, ehitus-planeerimisõiguses ja sotsiaalõiguses. Eesmärgiks on korrastada õigusakte nii, et praeguse üsnagi ebamääraste piiridega valdkondades oleks lihtsam orienteeruda: luua igas valdkonnas üks ja terviklik õiguslik alus ehk üldosa ning selle põhjal korrastada paljusid eriseadusi.
Kodifitseerimine tähendab käesoleva projekti raames õigusaktide korrastamist ja edasiarendamist selgelt piiritletud valdkondades. Projekti käigus analüüsitakse võrdlevalt kogu kodifitseeritava valdkonna õigusloomet – nii riiklikku, Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelist õigust – ja kohtupraktikat. Kodifitseerimise eesmärk ei ole tingimata kehtivaid õigusnorme muuta, täiendada või ümber struktureerida, ehkki tõenäoliselt osutub see vajalikuks.
Kodifitseerimist juhib justiitsministeerium, kandes hoolt selle eest, et eelnõusid ette valmistades lähtutaks ühtsetest põhimõtetest. Töö toimub tihedas koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga.
