Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon toetas alkoholi ja tubakatoodete üle piiri toomise tingimuste karmistamist, süstemaatilistele maksuvõlglastele ärikeelu kehtestamist ning ümbrikupalga maksmise takistamist.
Praegu piirab aktsiisiseadus väljastpoolt Euroopa Liitu (EL) tubakatoodete ja alkoholi aktsiisivabalt Eestisse toomist ühe kalendripäevaga. Komisjon toetas maksu- ja tolliameti ettepanekut rakendada aktsiisivabastust tubakatoodete ja alkoholi kolmandast riigist Eestisse toomisel üks kord kalendrinädala jooksul tingimusel, et reisija on viibinud väljaspool EL vähemalt 48 tundi, teatas rahandusministeerium.
"Eesmärk on piirata ebaseaduslikku äritegevust aktsiisivabastuse arvel, mis on kehtestatud ainult isiklikku tarbimist silmas pidades," ütles rahandusminister Jürgen Ligi komisjoni istungil. "Õigus pole ka nendel kommentaatoritel, kes justkui rahva heaolu nimel kaitsevad pahede odavat kättesaadavust."
Komisjon otsustas toetada süstemaatiliste maksuvõlglaste ja nende äriühingute ettevõtluses osalemise piiramist, samuti teiste riikide ärikeeldude tunnustamist. "Pahatahtlikke võlatekitajaid on ligi 1000 ja nende ausat ettevõtlust kahjustavat tegevust tuleb tõkestada isiklikku vastutust laiendades. Ärikeeld süstemaatilistele maksupetturitele on oluline nii ausa konkurentsi kui maksulaekumiste seisukohalt. Loodame koostöös ettevõtjatega jõuda peagi seadusemuudatusteni," sõnas minister.
Ümbrikupalga maksmise tõkestamiseks teenindussektoris nõustus komisjon maksuameti ettepanekuga registreerida töötajad enne tööle võtmist. Praegu peab töötaja registreerima seitsme päeva jooksul pärast tööle võtmist haigekassas. Edaspidi annaks ettevõtja riigile andmed üks kord ja kõik riigiasutused, kes seda infot vajavad, seda ise ei küsi.
Teatajate registreerimise ülesanne jääks maksuametile. "Kohustus ei suurenda sisuliselt ettevõtja halduskoormust, kui töötaja registreerimine jääb ühekordseks tegevuseks," selgitas Ligi.
Komisjonis arutati ka ideed e-kviitungite ja elektroonilise arveinfo registri kasutuselevõtmiseks. Ülevaate teinud maksuameti peadirektori Marek Helmi sõnul jääb käibe varjamise tõttu hinnanguliselt üle 200 miljoni euro maksutulust riigile laekumata.
Ameti kontrollid näitavad, et ettevõtetes reaalajas tehtavate kontrollide ajal kasvab sularahakäibe osatähtsus 20–60 protsendi võrra. Paberkviitungitel näidatud käibemaksu osa ostetud kaubalt või teenuselt ei pruugi paljudel juhtudel tegelikult riigikassasse jõuda.
"Levinud pettusena küsitakse riigilt käibemaksu tagasi olematuid tehinguid näidates. Meie andmeil on Eestis 10 000 ettevõtet, kelle maksustatav käive on kokku ligi veerand kõikide ettevõtete käibest, kuid tasutav käibemaks on vaid 0,1 protsenti," ütles Helm. Komisjon leidis, et maksuametil tuleb koos eri osapooltega põhjalikult läbi töötada e-kviitungi ja elektroonilise arveinfo registri kasutuselevõtmise mõju ja riskid ning esitada komisjonile ülevaade järgmisel kohtumisel.
Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjoni kuuluvad mitme ministeeriumi, samuti maksu- ja tolliameti ning tööandjate keskliidu volikogu, kaitsepolitsei, politsei- ja piirivalveameti ning kaubandus- ja tööstuskoja esindajad. Komisjoni ülesanne on abinõude väljatöötamine maksupettuste tõkestamiseks ning nende rakendamine.
