Kirjutasime mõni aeg tagasi Kaubanduskoja Teatajas Riigikogus ettevalmistatavast võlakaitse seaduse eelnõust. Tänaseks on toonasest eelnõu kavast saanud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE).
Ei juhtu just tihti, et niivõrd mahukas ja oluline eelnõu valmib Riigikogus sedavõrd kiiresti nagu nüüd ning arvestamata enamikke kaasamise või õigusakti mõjude analüüsireeglitest.
Kelle või mille eest peaks võlakaitse kaitsema?
Teatavasti ei ole võlasuhe midagi muud kui õigussuhe, millest tulenevad isikutele kohustused ja õigused nõuda teiselt isikult nende täitmist. Näiteks on kortermaja elanikel leping katlamajaga sooja saamiseks. Katlamaja on kohustatud sooja andma ning elanikud on kohustatud selle eest tasuma.
Sama situatsioon on paljude teiste teenuste või kaupadega, mida üks lepingu pool on kohustatud andma ning teine siis vastavalt nende eest tasuma. Ka naabrile sada krooni laenates või kartuleid müües on tekkinud võlasuhe. Eelnõu eesmärk on seega kaitsta ühte võlasuhte poolt – seda, kellel on kohustus raha maksta.
Seletuskirja kohaselt on enamik võlanõustaja poole pöördunud isikutest teinud seda, kuna neil on kohustused pankade ees, mis arvestades pankade poolt pakutavaid krediiditooteid on loogiline. Samas on väga suur hulk pöördumisi seotud ka kiirlaenude, telefonivõlgade ning trahvide maksmisega.
Seega võib järeldada, et võlakaitsest on kasu ka siis, kui on rikutud seadust ning ollakse kohustatud selle eest trahvi maksma või kui ollakse tarbimisega liiale mindud. Eelnõu kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ümber kujundada (pikendada tasumise tähtaega, tasumist ajatada või kohustus üldse kustutada) mistahes rahalist nõuet, sh elatisnõudeid või tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahjunõudeid (viimaseid ei ole siiski võimalik kustutada, vaid ainult täitmist edasi lükata).
Ümberkujundamine on eelnõu kohaselt võimalik ka täna võetud, kuid tulevikus täitmisel kuuluvate kohustuste puhul. Eelnõu seletuskirjas on sellist olukord näitlikustatud järgmiselt:
|
"Nii saab nt võlgnik, kes on sõlminud liisingulepingu kalli auto kohta, mille eest tuleb igakuiselt maksta nt 10 000 krooni, võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel, n-ö lepinguist vabaneda ja auto tagastada, võimaliku "jääkvõlanõude" saab aga ümber kujundada, muuhulgas seda vähendada." |
Kuidas ümberkujundamine algab?
Võlakaitse menetlus saab eelnõu kohaselt alguse isiku avaldusest kohtule. Avalduses peab ta suutma piisavalt selgitada, et ta on makseraskustes. Lisaks sellele ja paljule muule tuleb avaldusele lisada veel näiteks varanimekiri ning info selle kohta, milliseid kohustusi ta soovib ümber kujundada ja kuidas.
Kuna nõustaja kaasamist võlgade ümberkujundamise protsessi ei ole nõutud, tuleb eeldada, et andmete õigsuse kontrollimine ning järelevalve peaks jääma kohtule. Viimane eeldab, et kohus peab olema suuteline kontrollima, kas varanimekiri on ammendav, kas isiku varaline seis on muutunud selliseks, et isikut võib lugeda makseraskustes olevaks.
Kuigi kohtute võimekus on kasvanud, ei pruugi eelnõu koostajate poolt soovitud kohustuste täitmine neile siiski alati jõukohane olla. Kindlasti toob see aga kaasa kohtute töökoormuse suurenemise ning täiendavad kulud.
Kui kaua võib ümberkujundamiskava kesta?
Juhul, kui kohus veendub isiku makseraskustes ning otsustab, et ei kustuta tema kohustusi, vaid ainult ajatab või pikendab tähtaegu, võivad sellised meetmed kesta just nii kaua, kui kohus vastavalt võlgniku taotlusele on mõistlikuks pidanud. Sõltub see kindlasti kohustuse suurusest ja isiku maksevõimest, kuid võib kesta aastaid (piirang puudub).
Nagu ka kohustuste ümberkujundamise otsustamise eel, teostab kohus järelevalvet kava täitmise üle. Juhul, kui nõustajat kaasatud ei ole, on kohtu ülesanne hinnata kogu ümberkujundamiskava jooksul, kas isik oma kohustusi täidab, milline on tema majanduslik olukord ning kas isiku majanduslik olukord võib olla sedavõrd paranenud, et võimaldab kohustuste täitmise jätkamist suuremas mahus.
On küsitav, kuidas kohus seda on võimeline tegema, sest ilmselgelt ei pruugi selleks piisata üksnes võlgniku enda ütlustest.
Kui tihti saaks võlakaitsest ja võlgade ümberkujundamisest abi?
Eelnõu kohaselt on võimalik kohustuste ümberkujundamine (sh kustutamine) sisuliselt iga kümne aasta tagant. Vastav piirang tuleneb sellest, et kohus ei saaks eelnõu kohaselt võtta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui ta on viimase kümne aasta jooksul rahuldanud võlgniku võlgade ümberkujundamise.
Juhul, kui ümberkujundamist soovitakse sagedamini ning kohus seda teab, ei ole võimalik uut ümberkujundamist menetlusse võtta. Kui vahe on suurem kui kümme aastat, ei ole menetluse algatamisel takistusi.
Millised õigused on võlausaldajatel?
Eelkõige on võlausaldajatel eelnõu kohaselt õigus saada teada, et tema nõuet soovitakse ümber kujundada. Selleks soovitakse kohtule panna kohustus teavitada kõiki võlausaldajaid, kelle nõudeid võlgnik on avalduses soovinud ümber kujundada.
Võlausaldajatel on küll ka õigus ümberkujundamiskava kommenteerida, sellele vastu olla või esitada muid seisukohti, kuid ükski neist ei ole iseenesest takistuseks, mis võiks ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise põhjustada. Kava kinnitamine või kinnitamata jätmine on siiski eelkõige kohtu otsustada.
Kui palju ümberkujundamismenetlus maksab?
Eelnõus on ette nähtud ka mõned muudatused riigilõivude osas. Nii nähakse ette suurendada saneerimismenetluse algatamisel tasutava riigilõivu summat 6000 kroonini (praegu 1000 krooni), kuid kõnealuse võlgade ümberkujundamise menetluse alustamisel tasutav riigilõiv oleks 500 krooni.
Esimene neist ei ole seotud küll võlgade ümberkujundamise menetlusega, vaid hoopis saneerimismenetlusega ettevõtetele, kuid seal on eelnõu koostajad leidnud, et lõivu kasv 6 korda on põhjendatud. Muude kulude puhul kehtib üldpõhimõttena kulude kandmine selle poolt, kes kulu teeb.
Kas Kaubanduskoda toetab eelnõud?
Praegusel kujul Kaubanduskoda eelnõud kindlasti ei toeta. Oleme põhjuseid väljendanud juba eelnõu kava ilmsikstulekul ning need ei ole muutunud.
Näiteks ei ole meie hinnangul täielikult uut menetluse liiki hetkel vaja – piisaks saneerimismenetluse täiendamisest ja vajadusel ka võlaõigusseaduse muutmisest.
Probleemne on ka kogu järelevalvega seotud pool – kes ja kuidas reaalselt saab ja peab võlgniku esitatud informatsiooni ning kava täitmist kontrollima? Kuidas tagatakse, et võlgnik pärast kava kinnitamist uut põhjendamatut kiirlaenu ei võta või edaspidi oma majandusliku olukorra kujundamisega paremini hakkama saab?
Paljuski on selgusetu seegi, kes ja millal ikkagi on õigustatud võlgade ümberkujundamise menetluseks avalduse esitama – vale oleks anda signaal menetluse avatusest kõigile, kel on tekkinud või võivad tekkida makseraskused. Samuti ei lahenda eelnõu hetkel ühtegi probleemi nende jaoks, kes on ka reaalselt silmitsi kodutuks jäämisega ja oma elukoha kaotamisega.
Viimast võib küll lugeda sotsiaalvaldkonna probleemiks, kuid tegemist on siiski küsimusega, mis vajaks lahendamist enne, kui võlgade suuremahulist ümberkujundamist võimaldama asutakse.
Loe lisaks:
- Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu
- Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja
