Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille eesmärk on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks. Eelnõu järgi algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks.
Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson lausus, et eelnõu on väga vajalik ja põhjalikult ette valmistatud. Ta sõnas, et eelnõu eesmärk on füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused muuta ka võlgnikule sobivamaks ja lihtsamaks. “Kuivõrd seni on näiteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine keerukaks osutunud, kuna avalduse esitamise vormid ja tingimused on võlgnike jaoks liiga keerulised, siis eelnõuga neid vorme lihtsustatakse ja võlgniku kohustusi avalduse esitamisel vähendatakse,” sõnas esimees. “Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka võlausaldaja, ent võlgnik peab menetluse algatamiseks oma nõusoleku andma. Koostöös võlausaldajaga on võlgnikul edaspidi võimalik oma makseraskused kiiremini lahendada,” lisas Jürgenson.
Komisjoni aseesimehe Heljo Pikhofi sõnul on hea, et eelnõu järgi korraldatakse ümber võlgniku nõustamise süsteem ja nõustamise osakaal suureneb. “Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik,” lausus Pikhof. “Usaldusisiku ülesanded hakkavad võrreldes kehtiva õigusega hõlmama ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid. Kvalifitseeritud usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel,” osutas Pikhof.
Eelnõu vastuvõtmisel kehtestatakse uus tervikseadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.
Kohustustest vabastamise menetlus algab eelnõu järgi koos pankroti väljakuulutamisega ja lüheneb seega pankrotimenetluse läbiviimise aja võrra. Istungil toodi välja, et praegu on kohustustest vabastamise periood keskmiselt viis aastat, eelnõu järgi kuni kolm aastat. Märgiti, et liiga pikk kohustustest vabastamise periood ei motiveeri võlgnikku pingutama, kuna võlakoorem võib tekitada lootusetuse tunde. Kohustustest vabastamine on ka edaspidi kohtu kaalutlusõigus, võimalik kord kümne aasta jooksul ning mõeldud ausatele võlgnikele, kes pingutavad oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmise nimel.
Istungil osalesid justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhtaja Vaike Murumets ja nõunik Kristiina Padu.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 20. aprillil.
