Uuest õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõust selgub, et vajaduspõhist õppetoetust hakkaks saama üliõpilased kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri.
17. jaanuarist on ministeeriumite vahelisel kooskõlastusringil õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu. Selle seletuskirjast selgub, et vajaduspõhise õppetoetuse andmisel lähtutakse põhimõttest, et toetusele on õigus üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri.
"Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Eestis on selleks piiriks statistikaameti sotsiaaluuringu 2010. aasta andmetel 280 eurot kuus," seisab eelnõu seletuskirjas. "Kui ülapool vaesuspiiri on loomulik eeldada, et üliõpilane saab oma elamiskulud katta vanemate ja õppelaenu toel, siis alla vaesuspiiri sissetulekutega üliõpilasel on õppimise toetamiseks vaja ka riigi panust."
Üliõpilane loetakse oma vanematega üheks perekonnaks 26. eluaastani. "On tõenäoline, et kuni selle vanuseni pühendub üliõpilane õpingutele, ei käi tööl ning saab peamise sissetuleku ja toetuse vanematelt," eeldavad eelnõu koostajad.
"Keskmise sissetuleku arvestamisel lähtutakse brutotulust ning võetakse arvesse nii aktiivseid kui ka passiivseid tulusid. Lähtutakse maksu- ja tolliameti andmetest ning seetõttu on taotluse menetlemise protsess võimalik läbi viia automatiseeritult elektroonilises keskkonnas," seisab seletuskirjas. "Keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on füüsilise isiku andmed tulumaksuga maksustatava tulu kohta vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal ning sama perioodi residendist äriühingult saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed."
Kuna kõrgharidus on ühtlasi nii avalik kui ka erahüve, eeldab eelnõu, et järeltulijate kindlama tuleviku tagamiseks osalevad üliõpilaste elamiskulude katmisel ka vanemad ning samuti on üliõpilastel võimalus võtta õppelaenu.
"Seetõttu loetakse kuni 26-aastane üliõpilane vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel oma vanemate perekonna liikmeks, kui ta ei ole abiellunud või saanud last," kirjutatakse seletuskirjas. "Perekonna keskmise sissetuleku arvestamisel liidetakse üliõpilase ja tema perekonna kõigi liikmete sissetulek ning jagatakse see üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga."
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus kehtestatakse sarnaselt teiste õppetoetuste suurusega igaks aastaks riigieelarvega. Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased ei taotle ega saa vajaduspõhist õppetoetust.
Haridus -ja teadusministeerium viis läbi proovipäringu, kus vaadeldi kõrghariduse taseme õppekavade alusel täiskoormusega õppivate, nominaalaega mitte ületanud ja hetkel akadeemilisel puhkusel mitte olevate üliõpilaste 2010. aasta brutotulusid pereliikmete kohta.
"Selgus, et neid kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilasi, kes vastasid eelpool nimetatud õppimisega seotud tingimustele ja kelle arvestuslik tulu pereliikmete kohta oli kuni 280 eurot kuus, oli 15 995 ja nende kriteeriumide järgi kuluks kümneks kuuks kõigile üliõpilastele õppetoetuste (135 eurot kuus) maksmiseks 21 593 250 eurot aastas. Kui toetust saaksid üliõpilased ainult kuni 26. eluaastani, on vajaminev summa aastas 17 086 950 eurot," arvestavad eelnõu koostajad.
Kui uus süsteem hakkab kehtima vaid alates 2013/2014. aastast vastuvõetud üliõpilastest, on esimesel aastal vajaminev summa nimetatud analüüsi tulemuste kohaselt ligikaudu 3,325 miljonit eurot.
