Valitus kiitis täna (15.04.2021) riigihalduse ministri ettepanekul heaks planeerimisseaduse muudatused, mis täpsustavad seaduse sätteid ja sõnastust tagamaks nende üldise õigusselguse ning arusaadavuse. Samuti võimaldavad planeeritavad muutused võtta tulevikus kasutusse ühtne planeeringute andmekogu.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on seaduse rakendamisel praktikas ilmnenud mõningaid sisulisi vajadusi kehtiva regulatsiooni täpsustamiseks. “Näiteks võib edaspidi osapooltele planeeringudokumente kätte toimetada ka elektrooniliselt ning kortermaja elanikele saab teateid edastada ühistu kaudu,” nimetas Aab. “Samuti lubab seadus ajakohase muudatusena olukorras, kus avalikud koosolekud on keelatud, korraldada avalikke arutelusid elektroonselt ilma vallamajas füüsiliselt kohal viibimata,” lisas minister. “Need seadusemuudatused teevad planeerimismenetluse efektiivsemaks ning aitavad kokku hoida aja- ja tööressurssi.”
Olulise muudatusena luuakse alused üleriigilise ühtse planeeringute andmekogu kasutusele võtuks. “Praktika on näidanud vajadust keskse süsteemi järele, mis peaks oluliselt kiirendama ja lihtsustama ametiasutuste, ettevõtjate ja elanike ligipääsu planeeringu andmetele,” ütles andmekogu projektijuht Kermo Mägi. “Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib andmekogu 2022. aasta esimeses pooles. Tulevikus, kui leitakse võimalused ka varem kehtestatud planeeringute digiteerimiseks ja andmekogusse kandmiseks, saavad sealt leitavad olema kõik kehtivad planeeringud,” lisas Mägi.
Eelnõuga nähakse ette teisigi muudatusi. Näiteks, tulles vastu ka Eesti Linnade Valdade Liidu palvele, pikeneb uute üldplaneeringute koostamise tähtaeg seniselt kolmelt aastalt nelja ja poole aastani. Samuti tuleb edaspidi kaasatuse tagamiseks detailplaneeringu koostamise nõudest loobumisel ja selle asemel projekteerimistingimuste välja andmisel viia läbi avatud menetlus.
Planeerimisseadusega koos muudetakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust.
Vabariigi Valitsus on võtnud pikemas perspektiivis oma tegevusprogrammis muu hulgas fookusesse ruumilise planeerimise tõhustamise teema, mida viiakse ellu nii õigusloomeliste kui ka digitaalsete meetmete kaudu. Selleks on kavas viia paralleelselt ehitusseadustiku täiendamise protsessiga läbi planeerimisseaduse toimivuse järelhindamine ja käivitada mitmeid tegevusi ruumiise planeerimise “digipöörde” käivitamiseks.
