President Alar Karis jättis välja kuulutamata Riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, kuna parlament rikkus selle vastuvõtmisel menetlusnorme. Riigipea peab vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ning teha põhiseaduspärane otsus.
“Mõistan selle seaduse olulisust ja kiireloomulisust, kuid Riigikogu rikkus seaduse vastuvõtmisel menetlusnorme. Loodan, et Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees kasutavad neile seadusega antud kohustust võtta seadus parlamendis uuesti arutamiseks ja otsustamiseks esimesel võimalusel,” ütles president Karis, kes palub parlamendil menetleda seadust kooskõlas põhiseadusega.
Väljakuulutamiseks esitatud seaduse põhiseadusele vastavuse üle otsustades hindas riigipea, kas seadus on vastu võetud põhiseadusega ettenähtud menetlusreeglite kohaselt. Põhiseadus näeb ette, et seaduse vastuvõtmise protsess peab olema avalik ja toimuma enamuse põhimõttel. Põhiseaduse järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.
Eelnõu kolmandaks lugemisel ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud põhiseaduskomisjon eelnõu tekstis ühes sättes sõna “abikaasa” sõnadega “lähedane sugulane”. Riigikogu kodu- ja töökord lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Sõna “abikaasa” asendamine sõnadega “lähedane sugulane” ei ole täpsustus, vaid sisuline muudatus.
Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi ning muudetud kujul säte loob teistsuguse õigusliku olukorra.
Teise ja kolmanda lugemise vahel sisulise muudatuse tegemisega rikuti protseduurireegleid, seeläbi on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest. Tulenevalt protseduurireeglitest toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletus ja Riigikogu liikmetel ning fraktsioonidel puudub võimalus esitada seaduseelnõu teksti kohta muudatusettepanekuid. Kui pärast eelnõu teise lugemise lõppemist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse.
Otsuse teksti leiab siit.
President kuulutas välja kolm seadust:
- Riigipea kulutas välja ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Seaduses toodud muudatused võimaldavad riigil senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.
Seadusega tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmisest keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas. Seadus jõustub üldkorras, v.a. hoonestustasu suuruse muutmist puudutavad sätted, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2024.
- Teiseks kuulutas riigipea välja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse, mille eesmärk on luua patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine.
Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab seaduse järgi nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma oleneb inimese töövõime vähenemise astmest ja see on 2000 kuni 100 000 eurot. Kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta on kindlustussumma kolm miljonit eurot. Võimalik on ka mittevaralise kahju hüvitamine. Kindlustusnõue aegub 3 aasta jooksul. Terviseameti juurde luuakse seadusega vastutuskindlustuse lepituskomisjon kui kohtueelne vaidluste lahendamise organ.
Vaktsiinikahjude sundkindlustuse ehk vaktsiinikindlustuse eesmärk on hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus lihtsustatud korras.
Peale selle luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes.
Seadus jõustub 1. mail 2024. Ühishanke korraldamist sätestavad normid jõustuvad üldises korras. Vaktsiinikahjude hüvitamise sätted jõustuvad tänavu 1. mail ning annavad kaitse tagasiulatuvalt epideemiaga seotud vaktsiinide kasutamise korral.
- Kolmandaks kuulutas riigipea välja sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Seadusega nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud tasuma oma vanavanema hoolduse eest.
Seaduse järgi saab kohalik omavalitsus õiguse omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus saada terviklik ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu oma murega pöörduda. Muudatuse tulemusel saab omavalitsus proaktiivselt pöörduda perede poole, et pakkuda abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ja parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, ent inimesel on õigus abi vastuvõtmisest keelduda. Eraldi sätted on seadusse lisatud seksuaalselt väärkoheldud lapse abistamiseks.
Seadusega tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.
Seadus jõustub üldises korras. Muudatused abivahendite süsteemis ja tegevusjuhendajate ettevalmistusnõuded jõustuvad tänavu 1. mail, muudatused puudega lapse abivajaduse proaktiivseks väljaselgitamiseks jõustuvad 1. septembril, kohtumäärusega teenuse hinna kehtestamine riigieelarvega ja puuetega laste toetusfondi vahendite muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuaril. Muudatused puudega täisealise abivajaduse proaktiivseks väljaselgitamiseks jõustuvad 2023. aasta 1. veebruaril.
